Sellepärast olen raamatukogupäevade ajal palju tähelepanu lastele pööranud. Meie lasteaia pere on ise väga aktiivsed raamatukokku tulema ja minul on neid alati hea meel vastu võtta. Nii ka seekord 19. oktoobril külastas raamatukogu keskmine rühm koos kasvataja Liliani ja tädi Janega, 20. oktoobril käis raamatukogus vanem rühm koos kasvataja Tuuliga. Keskmises rühmas on mul mitu tuttavat lugejat, sest nende emad käivad oma lastega pea iga nädal raamatukogus raamatuid endale ja ja lastele laenutamas. Suurte rühma lapsed käivad juba ise raamatukogus, aga raamatuid nad laenutada veel ei saa, ainult oma vanemate vendade-õdede või ema-isa nimele. Rääkisin lastele ja lasin neil rääkida, miks raamatukogu vaja on ja mis siin teha saab. Näitasin ka kuidas tänapäeval piiksutades triipkoodidel arvuti abil raamatuid laenutada saab. Tore oli see, kui näitasin kirjanike pilte, nende hulgas Astrid Lindgreni oma. Mitmed lapsed arvasid, et see on Kihnu Virve, aga neid inimesi on ka täiskasvanud inimesed segi ajanud. Jäi ka aega niisama raamatuid vaadata. Samuti lugesin, keskmise rühma lastele ette F. Kotta õpetliku jutu „Vaat, mis juhtus“ ja suurte rühmale Aino Perviku Paula lugusid. Lasteaia lapsed rõõmustavad mind alati omatehtud piltidega. Seekord jäi raamatukogu seina kaunistama ühistööna tehtud Krõlli pilt.

21. oktoobril külastasid raamatukogu algklassid. Esimese klassiga kordasime veel koos üle, mida raamatukogus saab ja võib teha ning mida ei tohi teha. Vaatasime ka, kuidas raamatud riiulile paigutatud on. Teise ja kolmanda klassiga proovisime, kas nad ise ka leiavad raamatud riiulitelt üles, kui on teada kirjaniku nimi ja raamatu pealkiri. Päris hästi tuli välja see otsimine. Veel otsisid lapsed peidetud raamatukangelase pilte. Kuna suvel oli lasteraamatute illustraatoril Siima Škopil 90. juubel, siis lugesin lastele tema joonistatud piltidega raamatutest ette ja imetlesime tema loomingut. Lapsed joonistasid pildid, mis on hetkel raamatukogus näitusel näha.

Traditsiooniks on saanud, et veerandi lõpus käime koolilastega meie mail sündinud kirjaniku Reinhold Kamseni sünnikohas. Ka sellel aastal tähistasime nii kirjaniku 138. sünniaastapäeva. Süütasime küünla, lugesime tema kirjutatud luuletusi, tutvusime kirjaniku elulooga. Koduteel laulsime R. Kamseni sõnadele loodud laulu „Küll on kena kelguga“.