Sügis tuli...
Sügistervitus
Käsukonna käsul loodud,
rahva ette soojalt toodud.
Kuulakem nüüd kõrvad lahti
nii, kuis kellelgi on mahti.
Käsukonna inimene
käsutäitlik, imeline
võtab kaunist sügist vastu.
Loodust imetledes, astub.
Oh, kui töökad on kõik puud
mõnusal septembrikuul.
Ei neil aega antud vahti-
lehed tuleb lasta lahti!
Loodusilu kõikjal teedel
ja ka õues kohtame.
Peatudes mõneks hetkeks
Loodust tundma õpime:
Värvirikas Lehesadu
kirjut vaipa kududes,
Tuulehõngu naerusuiset
sinna sisse punudes.
Tundis äkki, ah kus rõõmu,
mida teha suudab ta!
Kui saaks oma kirju vaiba
kellelegi kinkida!
Pole mõtet mõelda pikalt -
Käsukonnas leidub ikka
daam ehk härra, või siis piiga,
kellele see ei tee liiga.
Olgu Sulle õnne palju!
Soovivad nii jõed kui kaljud,
Linnukesed kõrgel puudelt,
põõsastelt ja õunapuudelt!
Päiksekiired vallatledes
Sulle valgust saadavad.
Südamesse hingesoojust,
rõõmutundeid jagavad.
Sügiskuudeks palju, palju,
palju õnne soovivad!
No kes selle siis saatis? Meie naised arvasid kohe ära, et see võis olla Rosaly ja just nii see oligi. Kõik olid sellest vaimustuses.
Tegime ka oma traditsioonilise nunnunäituse. Veerandtonnist kõrvitsat meil küll välja polnud panna (missugune kuskil Eestimaal sel aastal kasvas), aga olid muud põnevad leiud. Valda ja Jüri olid leidnud kartulite hulgast draakoni, padaemanda ja südame (Juta küll keeras selle tagurpidi ja luges sealt välja midagi muud). See on just nii, kuidas kellelegi paistab. Linda leidis oma kartulipõllult päikest saanud, rohelise krokodill Gena. Täitsa vägev! Meeli tõi nii ilusa sügisese kompositsiooni, kus olid lilled ja tammetõrud, Helle tõi ka lilled enda aiamaalt. Jutal olid ilusad punased ja kibedad piprakaunad, vahva kujuga õun ja ühtepõimunud juurtega porgand, mis oli nagu meduus, küüslauk ning veel suvikõrvits ka. Minul oli porgand, millel olid hästi pisikesed pealsed.
Söögilaual olid ka muidugi sügissaadused.
Helle oli kaasa toonud pildid, mida ta jäädvustas suvisel käsitööhuviliste reisil ja neid vaatasid kõik huviga. Üks Milvi tehtud pilt päikeseloojangust oli nii hästi õnnestunud, et Meeli tahtis seda suurendada ja seinale panna.
Seegi pidu pidi lõpuks otsa saama ja sügis oli ka juba kohal.
