Suure naabri juures koostöövõimalusi otsimas
Kutsuja eesmärgiks oli kontaktide loomine ja võimalike koostöövõimaluste vaagimine. Ettevõtmise algatajaks oli Viljandis tegutsev Semenovost pärit ettevõtja Nikolai Prjanitsnikov, kes oli delegatsiooniga kaasas ja tundis isiklikult paljusid vastuvõtjaid.
Esimesed muljed Venemaast olid üllatavad
Eesti-Vene piiri ületamine läks ladusalt. Kõigepealt sai tutvuda esimeses tanklas diislikütuse hinnaga, mis oli 21 rbl. liiter. Kroonihinna saamiseks tuleb see jagada 3,67ga, mis teeb 5,7 kr.
Esimeseks ööbimiskohaks oli Moskva eeslinnas Krasnogorskis asuv Aquarium Hotel, mis oli täiesti uus ja väga esinduslik. Peale korralikku hommikueinet jätkasime teekonda ja siis selgus, et see ei olegi nii lihtne, kuna tohutu autodevoolu tõttu kulus isegi äärelinnast välja saamiseks tunde. Õhtuks jõudsime oma sihtkohta Semenovo linna. Äsjavalminud hotellis ootasid meid üllatusena ees eestikeelsed “Tere tulemast” plakatid ja äärmiselt soe vastuvõtt. Meiega tegeles nooruslik ja vitaalne proua Ljubov Aleksandrovna, kes on pensionil endine pedagoog ja praegune Vene Riigiduuma saadiku nõunik. Igati oli aru saada, et tegemist oli väga lugupeetud ja suurt võimu omava naisega. Nii kõrgetasemeline vastuvõtt tulenes ka sellest, et olime esimene ametlik delegatsioon nn. “läänest”. Pidulik õhtusöök oli kohalikus restoranis, kus kokakunsti saavutusi pakkumas kaukaaslaste nägu mehed. Järgmisel hommikul kohtusime Semenovo valitsushoones kohalike võimuesindajatega, kes tutvustasid oma linna ja maakonda, mis rahvaarvult üsna võrreldavad Viljandi linna ja maakonnaga.
Semenovo sai linnaõigused Katariina II ukaasiga nr. 20, 5. septembril 1779. Parasjagu oli käimas kohalik referendum, et ära kaotada väikesed külanõukogud ja ühineda üheks omavalitsuseks, 48 000 inimest. (Sellest on ka Viljandimaal juttu tehtud, rahvaarv ca 50 000). Omavalitsuse ülesanded ja maksude kogumine on Eestis ja Venemaal suhteliselt sarnased. Rajoon saab oma raha maamaksust, osa üksikisiku tulumaksust, oblasti eraldistest ja föderaaleelarvest. Vihjati, et “õiges” parteis (Ühtne Venemaa) olemine tuleb kasuks rahade liikumiselegi.
Esimesel kohtumisel tutvustasid kohalikud valitsejad oma haldusalas olevaid ettevõtteid ja andsid ülevaate kohalikust elust laiemalt. Sellele järgnes väga tihe programm, mille käigus külastasime kahe päeva jooksul mitmeid ettevõtteid ja asutusi.
Noored, perepoliika ja riigi abi Vene moodi
Kõigepealt viidi kohalikku õigeusu gümnaasiumisse, mis jättis oma puhtuse ja korra tõttu väga ereda mulje. Kuna õppeasutus on osaliselt tasuline, oli koolis väga hea tehniline ja IT varustus. Lapsed kandsid kõik koolivormi, olid väga vagurad ja viisakad. Sinna kooli pidi väga suur nõudlus olema ja vastuvõtukatsed, kuna kõiki soovijaid ei saa vastu võtta. Erilisel tasemel on laste patriootiline kasvatus, millest kõnelesid arvukad pildid ja plakatid klassiruumide ning koridoride seintel.
Veidi imelik tundub, et võrdselt hinnatud on nii viimane vene tsaar, kui ka Lenin, kuigi üks teise maha tappa lasi. Eriliselt austatud on II Maailmasõja kangelased, kuigi sakslased Semenovoni välja ei jõudnudki. Linnas on arvukalt ausambaid ja monumente, mida koolinoored hooldamas käivad.
Kuna meid saatis kohaliku haridusosakonna juhataja, saime teada, kuidas töötab programm “Talendid koju” Vene moodi. Kui omavalitsus vajab mingile alale noort spetsialisti, siis esitatakse taotlus oblasti võimukandjatele, mille alusel eraldatakse rahasumma, mille eest saab osta korteri või maja ja vene päritolu auto. Kui noor spetsialist täidab 10-ks aastaks sõlmitud lepingu, siis midagi tagasi maksta ei ole vaja. Kuna Venemaal on rahvaarv kahanemas, maksab riik alates teise lapse sünnist ühekordset toetust 370 000 rubla elamistingimuste parandamiseks, või vene auto ostmiseks. Elamiskulud on samuti riigi poolt toetatud: elekter kuni 150 kw kuus - 1,7 rbl, gaas kodutarbijale 24 rbl inimese kohta kuus, bussipilet 12 rbl jne. Kuigi lihttöölise sissetulekud on keskmiselt 5-10 tuhat rubla, tulevad nad toime ja töötuid on 1%. Kordagi ei näinud nende päevade jooksul kedagi prügikastides tuhnimas või kerjamas. Inimesed olid korralikult riides ja tihti kallites karusnahkades.
Kuna Semenovo piirkond sai möödunudsuvistes metsapõlengutes tõsiselt kannatada, toodi meile näiteid riigi abi kohta. Rajoonis põles maha terve küla, kus oli 400 majapidamist. Peaminister Putin käis isiklikult kohal ja tegi korralduse küla riigi kulul uuesti üles ehitada. Kuna kindlustussüsteemid ei pidanud tõhusalt toimima, tellis riik kohalikust majaehituskombinaadist 350 maja ja küla taastati. Need 50 kes soovisid mujale elama asuda, said hüvitise vastavalt hävinud majapidamise suurusele, kuni 1,5 milj. rbl. Lugu tundus uskumatu seni, kuni meid viidi kohalikku väikemajade tehasesse vaatama. Täiesti uus ja moodne tehas töötas uusima Saksa tehnoloogiaga ööpäeva ringselt. Lisaks ennenägematutele tööstusrobotitele, mis mõne minutiga plaadid majaseinaks kokku plagistasid, oli tööl 70 inimest kolmes vahetuses. Iga vahetus pidi 10 maja kokku lööma ja pidevalt käis laadimine spetsiaalselt selleks valmistatud haagistele. Tootmises pidi olema 7 projekti, 30 –180 m² põrandapinnaga ja kogu toodang pidi jääma Venemaale.
Linna uhkuseks peetakse käsitööliste ettevõtet Zolotaja Ohlama – kuulsate vene Matrjoškade tootjat.
Meile esialgu mõistmatu sõna “ohlama” olevat pärit iidse vene küla nime järgi, kus väga vanal ajal tegeleti peene puunikerdamise ja ikoonimaalimisega. Tänapäeval peetakse Semenovi linna Venemaa käsitöömeistrite pealinnaks. Nimetatud tehases töötab üle 1000 kunstniku, kes enamuses on ettevalmistuse saanud spetsiaalses kutseõppeasutuses, mis asub samas linnas. Tööle saamiseks tuleb sooritada katsed ja selle järgi leitakse sobiv amet, kas Matrjoškasid või Putinit maalima. Ennenägematut peent käsitööd on seal tehtud tsaariajast alates organiseeritult mis iganes nimetuse all ettevõttena kollektiivselt.
Alates puulusikatest ja lõpetades eritellimusel valmiva mööbliga, on tootmises kõiksugu imeasju, aga põhiliseks kaunistuseks on esemetel riigilipu või –vapi motiivid. Meile selgitati, et põhiliselt valmivad käsitööesemed pärnapuust, mida enne töötlemist kuivatatakse spetsiaalsetes kuivatites. Seejärel lõigatakse või treitakse, krunditakse, maalitakse ja lõpuks lakitakse naturaalsete vahenditega mitmeid kordi. Nõukaajal olevat üritatud arendada tööstuslikku tootmist masinatega, kuid kvaliteet läks alla ja õige pea mindi tagasi käsitöö peale. Tehasel on sidemeid laias maailmas väga palju. Räägiti tellimustest Aafrikast, Jaapanist ja Euroopast.
Mõned aastad tagasi olid Semenovo naised käinud Inglismaal British Airwaisi lennukite sabasid maalimas, kuna võitsid sellesisulise üleilmse konkursi.
Direktori kabineti sein oli täis pilte riigimeestest ja kõrgetest väliskülalistest, kes tehast on külastanud. Kuigi tehasehooned olid üsna vanad ja viletsad, oli hiljuti valminud juurdeehitus, kus oli väljanäitus läbi aegade kogu toodangu näidistega väga uhke ja moodne. Mõeldes peagi Venemaa üles leidvatele turistidele, oli vägev suveniiripood ja õppeklass, kus lastakse kõigil külalistel endale mälestuseks Matrjoška maalida.
Vaatamata tagasihoidlikule teenistusele (6-7 tuhat rubla) olid töötajad rõõmsad ja suhtlemisaltid. Räägiti, et osavad käsitöömeistrid pidid omal käel teise palga kõrvalt teenima, nn “mustade otsadega”.
(järgneb)