Väätsa kooli esindus külas Rumeenia partneritel

8.-12. novembrini viibisid Väätsa kooli esindajad 9. klassi õpilased Geity Komussar ja Liis Sepp ning direktor Enn Lehtpuu ja projekti koordinaator Anneli Tumanski Comenius projekti „Värv- ja magusained, kalorid ja rasvad toiduainetes“ esimesel partnerite kohtumisel. Kuut partnerkooli (Itaalia, Hispaania, Kreeka, Türgi, Läti, Eesti) oli võõrustamas 8. klassiline kool Stoilestis Rumeenias.

Sõit algas 7. novembril Riiast Rumeenia pealinna Bukaresti. Riias saime kokku ka Läti meeskonnaga. Bukarestis olid teised partnerid meid juba ootamas ja 3tunnine sõit Stoilesti poole võis alata. Kohale jõudsime kesköö paiku, kus õpilased jagati peredesse ning õpetajad ööbisid kohaliku vallavanema kodumajutuses.

Nädala alguspäevad olid väga töised. Hommikupoole toimus kohtumise avamine, kuhu olid kutsutud ka vallavanem ning kohalikud hariduselu juhid.

Kõik partnerkoolide õpilased tutvustasid oma maad, kodukohta ja kooli, mille esitlus oli juba kodus ette valmistatud. Meie õpilased Liis ja Geity said partneritelt kiita hea keeleoskuse eest.

Esmaspäeval toimus ka iga maa traditsiooniliste toitude tutvustamine ja maitsmine.

Tutvusime ka koolimajaga. Kuna sealne direktor Cristian juhib seitset koolihoonet, siis teisipäeval oli võimalus külastada veel üht tema alluvuses olevat maja, kus asus ka lasteaed.

Samal päeval kutsus kogu meie delegatsiooni külla kohalik kirikuõpetaja. Kuulasime nende jumalateenistust, ning mis kõige üllatavam, pärast seda pakuti külarahvale väljas pika laua taga süüa. Selline on nende traditsioon. Kirikuõpetaja oli spetsiaalselt meie jaoks lasknud valmis panna veel ühe laua, kus saime maitsta kohalikku toitu. Toit oli tehtud väljas suurtes padades ning maitses ülihästi. Mis aga üllatas, oli see, et söödi ühest kausist. Meile jagati vaid lusikas supi söömiseks ja kahvel kapsa söömiseks.

Nädala keskel külastasime Draakula lossi Bran´is. Sõit läbi Karpaatide üllatas oma ilu ja puhtusega. Õhtul nautisime Rumeenia rahvustoitu kohalikus restoranis.

Veel käisime vaatamas kohalikku magusatehast, kus tehase neljast tsehhist oli meil võimalus tutvuda küpsiste tsehhi. Õhtupoole külastasime maakonnakeskust Ramnicu Valcea´t.

Reedel algas tagasisõit kodu poole. Jätsime hüvasti oma partneritega, et kohtuda juba jaanuaris Mazara del Vallo´s Sitsiilias. Siis tulevad esitlusele juba magusatooted. Selleks valmistavad kõik koolid ette esitluse oma maa toodetest ja neis sisalduvatest toidulisanditest.
____________________________

Arvamus
Liis Sepp:

Mulle väga meeldis Rumeenia reis. Sain näha palju huvitavaid kohti ja tutvuda paljude erinevate inimestega. Üks huvitavamaid kohti oli Drakula loss ja kindlasti ka vabrik. Rumeenias on väga ilus loodus, eriti mägedes. Kuna ma polnud kunagi sõitnud lennukiga, siis oli mul selleks võimalus.

Ööbisime Geityga tem kirjasõbra Aleksandra juures. Ta kodu oli küll väga väike, aga samas hästi hubane. Suureks üllatuseks oli see, et tal oli hästi palju erinevaid koduloomi, näiteks nagu lehmad, sead, kalkunid, lambad, üks väike koer ja konnatiik, mida ma pole kuskil mujal näinud.

Sain tuttavaks teiste maade õpilastega, kes on hoopis teistsugused kui minu sõbrad. Nad olid väga jutukad ja temperamentsed ning nad rääkisid väga kõva häälega. Kokkuvõttes mulle nad väga meldisid ja kõik nad oli kõik omamoodi toredad.

Kuna kõik maad pidid valmistama oma riigi rahvustoite, siis oli mul võimalus kõiki neid maitsta. Toidud oli väga erinevad. Mulle meeldis Hispaania rahvustoit, milleks oli kuivataud liha ja Itaalia erinevad küpsised. Siiski oli kõige parem toit Eestil. Me tegime kama ja kiluvõileibu.

Sellel reisil olles õppisin palju. Sain näha teiste maade rahvustoite, nägin erinevate rahvaste kombeid, sain teada palju huvitavaid fakte Rumeenia ja teiste maade kohta. Kuna pidin kogu aeg rääkima inglise keeles, siis sain ka keelt harjutada.

On tore käia erinevates kohtades ja näha teisi maid, aga siiski kõike parem on kodus. Kui me jõudsime Eestisse, siis oli nii hea jälle tagasi olla ja oma sõpru näha. Kui enne seda reisi mõtlesin, et Eestis on nii igav elada ja tahaks kuskile mujale, siis nüüd ma mõtlen, et Eestil pole viga mitte midagi. Siin on siiski kõik mu sõbrad, kodu ja perekond.