Ehk juba jõulumees?

Tümma-tümma tuleb tema.
Oot`vad lapsed, ootab ema, oot`vad jõulukuuse ees.
Vanakene virk ja kärmas,
habe hall ja lumehärmas,
seljas kingitustekott.
Ei tal ole palju mahti,
võtab virgalt koti lahti. Vaata,Liisi,vaata,Ott! ... „Jõuluvana”, Julius Oro

Jõulud on aeg, mil on lubatud olla teistmoodi, võtta aeg maha ja mõtiskleda. Mõtiskleda olnu üle. Lubatud on unistada ja uskuda, olla lapsemeelsed olenemata vanusest. Uskuda, et need pisikesed jäljed akna taga lumes kuuluvad päkapikkudele, ja loota, et jõuluvana teab su salasoove ning poetab kingikotti midagi toredat.

Kas jõuluvanal on mõtete lugemise masin või tuleb ikka kõik soovid korralikult kirja panna ja teele saata? Uskuge või mitte, aga ühel talvisel õhtupoolikul tabasime jõuluvana oma kontoris tööd tegemast. Päkapikkude abiga sorteeris ta Haljala valla laste kingi-soove, ise aeg-ajalt pead raputades. Mis teeb jõulu-vana murelikuks? Kas laste soovid on aegade jooksul ka muutunud?

Mina olen veel suhteliselt noor jõulumees. Haljala valla laste juures olen käinud alates 1995. aastast. See teeb 15 aastat ja paljudest tollastest lastest on juba emmed-issid saanud.

Ega muresid palju ole. Põhiline mure on, et kas ikka kõik pakid korralikult õigete laste kätte jõuavad. Tööd on palju ja tihti juhtub ka nii, et mõne pere juurde ei jõuagi. Siis tuleb kingitused kuuse alla toimetada. Natuke murelikuks  teeb ainult see, et tänapäeval tahavad lapsed erinevaid arvutimänge, DVD filme ja muud taolist, kuid vanasti sooviti rohkem raamatuid. Tundub, et lapsed ja noored loevad vähe raamatuid – sellest on mul küll väga kahju.

Kindlasti on Sul hea meel igal aastal taas kohtuda oma pisikeste sõpradega?

Taaskohtumised on alati väga toredad. Tegelikult ootavad jõulutaati nii pisikesed kui ka täiskasvanud. Suured inimesed ei näita seda lihtsalt välja, kuid kingituste üle on ju kõigil hea meel. Näiteks mõned aastad tagasi jäin ma jõuluajal haigeks ja ei saanudki ühe väi-kese poisi juurde minna. Loomulikult oli väike poiss õnnetu, et tema kingituse päkapikud hoopis kuuse alla viisid. Ta kirjutas mulle haiglasse kirjakese. Järgmisel aas-tal, kui ma tema juurde läksin, võtsin ma selle kirja kaasa. Taaskohtumine oli väga tore. Kui ma talle seda kirjakest näitasin, mis ta mulle haiglasse kirjutas, jooksid rõõmupisarad nii minul kui ka väikesel sõbral.

Teine vahva poiss käis emmega Tallinnas ja kohtas seal jõulumeest. Jõulumees tahtis temaga rääkida, kuid poiss keeldus rääkimast, sest see ei olevat tema jõulutaat. Tema jõulutaat pidi olema kõige parem ja tema teiste jõuluvanadega ei suhtle.

Jõuluvanale luuletuse lugemine on üks keeruline asi. Vahel läheb salm meelest ja vahel kaob julgus. Kuidas jõuluvanale endale laste esinemised meeldivad?

Eks selle salmiga on alati nii, et läheb meelest ära just jõulumehe ees. Aga eks ma siis aitan, sest palju jõulusalme on mulle endale aastatega meelde jäänud. Kui lastel on ikka reeglina salmid selged, siis hoopis keerulisem on emmede ja issidega. Mõni issi loeb veel ikka lapsepõlvest meelde jäänud salmi „Mina olen pisi-pisi, ära minult salmi küsi“, kuigi ise kaalub 120 kilo ja on pea 2 meetrit pikk. Mõni issi püüab jõulumehe verivorsti või pitsi kangemaga ära osta. Emmedel on reeglina jõulumehe juurde tulles kaasas mobiiltelefon, kust siis sorinal salme maha loetakse. Kuid mõned vanemad on koos lastega õppinud laule ja luuletusi ning kogu pere loeb ja laulab neid koos – see on eriti vahva.

Kas Haljalas on lihtne olla jõuluvana või tahaksid Sa olla kusagil mujal?

Ei ole oluline, kas oled jõulumees Haljalas või Vändras. Tähtis on, et jõuluvana oodatakse. Jõuluvana ei pea tooma sadu kingitusi – tähtis on, et Ta tuleb. Jõulurõõm ei peitu ainult kingitustes. Jõulurõõm on see, kui lapsed, emad, isad, vana-emad ja vanaisad on koos ning tunnevad sellest koosveedetud ajast rõõmu. Jõulutaat on jõuluõhtu väike osa ning mind teeb kõige õnnelikumaks see, kui Te oma rõõmu minuga jagate. See ongi jõuluime!

Ilusaid pühi ja kohtumiseni!