1902.a. ehitati just Kärmule Haljala kihelkonna esimene ja ainus arstipunkt – nn. Kärmu tohtrimaja koos apteegiga. See asus praeguse Aaspere külakoja hoones, kuivõrd tegemist oligi Kärmu küla territooriumiga. Veel varem oli aga samal kohal asunud Kavastu mõisa kõrts, mille Kavastu parun oli kaardimängus Aaspere omanikule kaotanud; viimane lasi kõrtsi lammutada ja selle asemel hoopis vajalikuma asutuse rajada. Alles 1922.a. alustas arstipunkt tegevust Haljalas.

Tänane Kärmu küla ongi kujunenud, õigupoolest taastekkinud, endise karjamõisa ja 1920. aastate maareformiga asundustaludeks jagatud Aaspere mõisa maadest.

Kui aastaid tagasi sai Kärmu küla tuntuks kui narko-talu asukoht, siis nüüd, aastaid hiljem, on külal ka muud, millega silma paista. Uhiuus ja armastatud külakeskus asub ju tegelikult Kärmu külas, samuti on Kärmul KurepesaForell, mis on saanud paljudele kalasõpradele lemmikkohaks ja noored spordihuvilised kogunevad tihti võrk- või jalgpalli mängima.

Kärmu küla on elamiseks hea koht. Külas on registreeritud 36 elanikku, 12 majapidamist, millest 8 talu on koondunud küla südamesse. Turvaline on olla, kui tead, et naaber on kõrval. Küla on liitunud ka ametlikult naabrivalvega, kuid naabrivalve on toiminud aastaid ka ilma ametliku paberita. Ikka hoitakse silma peal, kes külas liigub ja miks. Naabritega läbisaamine oma-vahel on väga hea ja hätta ei jäeta kedagi. Kui lumelükkamisel või muruniitmisel paus tehakse, siis ikka jagatakse üle aia naabriga muljeid  – kellel pikem muru või kõrgemad hanged.

Küla asukoht Tallinn-Narva maantee ääres on suur eelis - ühendus „muu maailmaga“ väga hea. Kohalik kauplus vaid kilomeetri kaugusel ja kui sellest vähe, siis sõidab külast läbi koolibuss, millega saab sõita Haljalasse asjatoimetusi ajama. Korra kuus võtab perearst vastu ka Aaspere külakeskuses.

Küla elab, elab omas vaikses rütmis ja seda muret, et mõni majapidamine tühjaks võib jääda, ei ole.