Veelkord hooldajatoetuse maksmisest
Maie tundis end sellest kirjatükist puudutatuna, sest oli just vallas käinud aru pärimas hooldajatoetuse peatamise kohta. Tema on seda toetust saanud (alguses riigilt, hiljem vallalt) oma abikaasa Lembitu hooldamise eest. Kirjas kirjeldab ta oma hooldatava Lembitu olukorda (23 aastat ei räägi, on praktiliselt ühe käe ja silmaga, liikumine väga vaevaline jne.) Nimetatud toetus, viimati 300,00 kr. kvartalis, on Lembitu hooldamisel olnud neile suureks abiks: on ostetud puid, tehtud remonti jne.
Nimetatud kirjale ja seal tõstatatud probleemidele vastab valla sotsiaalnõunik Ellen Sepp.
Vastus pr. Maie Põlluääre kirjale
Pr. Maie Põlluäär, Lembit Põlluääre hooldaja, saatis meie valla lehes olnud vallavanema kirjutisele vastulause, sest tundis end puudutatud olevat. Asi oli selles, et ta pöördus vallavanema poole küsimusega, miks peatati hooldajatoetuse maksmine. Oma kirjutises toonitas vallavanem, et hooldajatoetuse raha ei ole mõeldud remondi eest maksmiseks. See on mõeldud tegevusteks, mis kindlustavad puudega inimese ööpäevaringse hooldamise (toiduainetega varustamise, toidu valmistamise, kütmise, abistamise igapäevastes hügieenitoimingutes, samuti juhendamise ja järelvalve). Kindel on see, et sügava puudega inimese hooldamine ei ole kerge, nõuab lähedastelt pikka meelt ja kannatust ning aega. Kuni 1. septembrini maksis vallavalitsus hooldajatoetust kõikidele puudega inimese hooldajatele, olenemata sellest, kas puudega inimene oli hooldajale pereliige või mitte. Olgu öeldud, et hooldajatoetuse raha tuli riigilt ainult esimesel aastal peale seda, kui omavalitsused hakkasid ise hooldajatoetust maksma. Hiljem seda raha riigilt lihtsalt ei tulnud ja hooldajatoetust pidime maksma valla eelarvest. Augusti kuus kokkuvõtteid tehes selgus, et selliste väljaminekutega me ei ei tule eelarves oleva toetuste rahadega välja ja vaja oli otsustada, kust raha kokku hoida. Vallavalitsuse ja volikogu arvamus oli, et lastega perede pealt me kokku hoida ei tohi. Seega ainus võimalus oli hooldajatoetuse raha. Seda enam, et kõik puudega inimesed saavad ka pensioni ja puudega inimese toetust riigilt. See on kindel igakuine sissetulek. Kui aga arvestada lastega perede sissetulekut inimese kohta, siis üsna tihti jääb see väiksemaks kindla sissetulekuga pensionäride sissetulekust. Oleme püüdnud lastega perede eest hoolitseda nii palju kui vähegi võimalik. Maksame ära täies ulatuses ametikoolis ja gümnaasiumites käivate õpilaste õpilaskodu kohamaksud ja 500.- kr. ulatuses korteriüürid. Samuti jätkame sünnitoetuse väljamaksmist. Kui mõlemad vanemad on valla nimekirjas olnud 6 kuud, saab pere 5500.-kr. Peale selle oleme üks väheseid omavalitsusi, kes jätkab matusetoetuse maksmist 3000.-kr. ulatuses.
Aasta lõpul kokkuvõtteid tehes selgus, et oleme siiski toetusi välja maksnud 80 tuhande krooni osas üle eelarve. Kui 1. septembrist esialgu peatasime hooldajatoetuse maksmise, siis Laimjala Vallavolikogu otsustas 16. detsembril alates 1. jaanuarist lõplikult lõpetada hooldajatoetuse maksmine hooldajatele, kes on ülalpidamiskohuslased ( s.o. pereliige nt. abikaasa, laps, lapsevanem). Hooldajatoetust makstakse edasi hooldajatele, kes hooldavad alla 18 aastast puudega last ja neile, kelle hooldatav on hooldajale võõras.
Loodan, et eeltoodu selgitas, miks olime sunnitud vastu võtma selliseid ebapopulaarseid otsuseid, mis ei rõõmustanud ei vallavalitsust ega ka volikogu.
Palun hooldajatelt mõistvat suhtumist ja arusaamist vastuvõetud otsuste suhtes. Soovin kõikidele kena aastavahetust ja head uut aastat!
