Virumaalased käituvad ohuteadlikumalt
Käesoleva aasta oktoobris AS-i Emor läbi viidud elanikkonna tuleohutusalast teadlikkust hindava uuringu kokkuvõttes paranes Lääne-Virumaal elanike teadlikkuse indeks võrreldes eelmise aastaga ühe hindepunkti võrra, millise tulemusega ollakse Eesti maakondadest teisel kohal. Võrreldavaid uuringuid on Päästeameti tellimusel läbi viidud juba kolm aastat.
Tuleohutusteadlikkuse koondindeksi moodustavad inimeste teadmised, hoiakud ja ennetav käitumine. Elanikkonnale esitatavad küsimused puudutavad näiteks tulekahju arengu kiirust, harjumust kontrollida suitsuanduri töökorras olekut, kodude varustatust suitsuanduriga, tulekustuti olemasolu ja oskust seda kasutada, peresisest vestlemist ohutusest ja käitumisest tulekahju puhkedes, eluruumides suitsetamist, hädaabinumbri 112 tuntust jms.
Tulekahju areneb kiiresti
Kas teate, kui kaua suudab magav inimene elus püsida, kui samas ruumis puhkeb tulekahju? Tuleohutusteadlikkuse uuringust selgus, et vähem kui pooled küsitletud läänevirulastest teavad, et tulekahju puhkedes muutub ruumis viibimine juba mõne minutiga eluohtlikuks. Viis minutit pärast tulekahju algust süttivad ruumi kogunenud põlemisgaasid ja kogu tuba on maast laeni tuld täis.
On selge, et inimese pääsemine sõltub peamiselt tulekahju avastamise kiirusest. Valjuhäälselt märku andes teavitab meie väike abimees põlengust selle algusjärgus, mil inimeste pääsemine ja tule summutamine on esmaste tulekustutusvahenditega jõukohane.
Suitsuandur päästab elu ja säästab vara
Tuleohutusteadlikkuse uuringust selgus, et suitsuanduriga varustatud kodude hulk on Eestis keskmiselt tõusnud 80 protsendini (eelmisel aastal 78%). Lääne-Virumaal on suitsuanduriga varustatud 83% küsitletud majapidamistest, suitsuandurit peab aga eluhoones vajalikuks koguni 97% ja tulekustutit 79% vastanutest.
Teadlikkuse langus toimus aga suitsuanduri töökorrasoleku kontrollimise osas. Uuringust selgus, et läänevirulaste seas oli andurit testitud 59% kodudest, mis on 13% vähem kui eelmisel aastal. Samuti on tulekahjude statistika järgi sagenenud juhtumid, kus väike elupäästja ei rakendunud vajalikul hetkel töösse -näiteks kui 2009. aastal leidsid uurijad mitte-töökorras suitsuanduri vaid 5% Eestis aset leidnud tuleõnnetustest, siis tänavu on nende osakaal tõusnud juba 15%-le.
Seetõttu olgu siinkohal meeldetuletuseks nimetatud kolm lihtsat põhitõde
- paigalda oma koju suitsuandur
- kontrolli suitsuanduri töökorrasolekut kord nädalas ja vaheta vajadusel patarei
- puhasta suitsuandur tolmust mõnel korral aastas
Vähenenud on eluhoonetes puhkenud tulekahjud
Käesoleva aasta 11 kuu statistikast selgub, et Lääne-Virumaal on eluhoonetes puhkenud vähem tulekahjusid kui eelmisel aastal samal perioodil: käesoleval aastal 53 ja möödunud aastal 68 tulekahju. Tulekahjudes hukkus kaks inimest-üks inimene hukkus hooletusest suitsetamisel, teine hooletusest lahtise tule kasutamisel. Tulekahju tekkepõhjustest on Lääne-Virumaal suurenenud lahtise tulega hooletust ümberkäimisest alguse saanud tulekahjude osakaal.
Tulekahju korral või kiirabi kutsumiseks helista häirekeskuse numbrile 112. Lihtsamate terviseprobleemide korral saab meditsiinilist nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220. Päästealast infot saab päästeala infotelefonilt 1524.
Ida-Eesti Päästekeskus tänab Virumaa inimesi ohuteadliku käitumise eest ja soovib kõigile turvalisi jõule ja aastavahetust!
