Mõtteid haridusest aastapäeva künnisel
Haridusel, ka kõrgetasemelisel üldharidusel on suur tähtsus meie ühiskonna identiteedi, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel. Kooliaastate jooksul õpitakse tundma oma potentsiaali ja arendatakse seda õppe- ning huvitegevusega. Õpilaste isikupära arvestamine ja arendamine on tasakaalustatud taotlusega kujundamaks kollektiivseid identiteete ja oskust arvestada kaaslastega. See tagab, et õpilasest sirgub vastutustundlik inimene.
Tänan siinkohal endisi ja praeguseid kolleege, kelle panus haritud inimeste kujunemisel on mõõtmatu. Noore inimese ja tema ilmavaate vormimisel on olulised professionaalsus, inimlikkus, usalduslikkus ja koostöö. On tähtis, kuidas õpilane õpib, areneb, kes on ta ümber ja eeskujuks. Tähtsad on ka kooli põhiväärtused. Need kujunevad aastatega ja neid kinnistavad hea mikrokliima (mõistmine, usalduslikkus, koostöö), turvaline ja soodne õpikeskkond (avarad ja nüüdisaegsed õppimisvõimalused), lapsesõbralikkus (individuaalne töö õpilasega, isikupära toetamine), innovaatilisus (arenguvõimelisus pedagoogilise töö valdkondades, õpioskuste ja positiivse õpihoiaku kujundamine), professionaalsus (haritud ja koolitatav personal, avatus). Väärtuste kujunemist toetavad kooli traditsioonid: rebaste ristimine, õpetajate päeva tähistamine, jõulukohvik, küünlakuu ball, spordipäevad, tüdrukute- ja poistenädalad, tervise- ja ainepäevad, konkursid, õpilasreisid, konkurss “KOOLI-TOP” – edukaima klassi tiitlile.
Mida tugevam on põhikool, seda elujõulisem on gümnaasium, mis jätkab väärtuskasvatust, kujundades hoiakuid ja hinnanguid, mis on isikliku elu ning ühiskonna eduka koostoimimise alus.
Meie oleme õpilaste arvultväike kool. Ühest küljest on see hea: nii on parem tagada turvalist soodsat lapsesõbralikku õpikeskkonda. Õpilaste arvu vähenemine on mõjutatud Eesti arenguprotsessidest: olles ühe administra tiivkeskuse kool, on koolielu käekäik olnud tihedalt seotud alevi ja klaasitehase ning ühiskonna arenguga.
Meid mõjutavad ka rahalised võimalused. Siin on õpilaste vähesus probleemiks. Hariduskulude katmine riigieelarvest ei taga õpetajatele rahul davaid sissetulekuid, piisavalt vahendeid koolide korrashoiuks ja õppevahendite ajakohastamiseks ega toeta Eesti noorte üldist konkurentsivõimet rahvusvahelisel tööturul. Hariduspoliitiline mõtlemine on meie ühiskonnas heitlik ja eri aegadel võib selles olla üsna suuri kõikumisi. Hea näide on siin põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses justkui kaubamärgiks muutunud põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise teema, olulised muudatused on seotud gümnaasiumi lõpetamise nõuetega.
