Linna staatuse taotlemise kaitseks
Volikogu positiivse otsuse korral annab sellele hinnangu maavanem, misjärel lõplik otsus staatuse muutmiseks tehakse Vabariigi Valituse tasandil.
Linna staatus võib Järvakandile olla üks tee vältimaks võimalikku sundliitmist ning jätkata iseseisva omavalitsusüksusena.
Linnaks saamise mõte on meil vana juba vähemalt 5–6 aastat. Tegelikult pakuti Eesti alevitele linna nimetust juba 1992. aastal. Enamik Eesti aleveid seda tol korral ka kasutas, Raplamaa neljast alevist võttis linna nime vaid Rapla. Järvakandi, Kohila ja Märjamaa loobusid oma võimalusest, sarnase loobumisotsuse tegi tookord ka Vändra alev Pärnumaal. Otsuse linna staatuse võtmise protsessi käivitamiseks tegi kaks aastat tagasi Järvakandi Vallavolikogu haldus- ja arengukomisjon Enno Alliksaare juhtimisel.
Vastavasisulistest õigusaktidest selgub, et Järvakandil puuduvad valla tunnused, kuid on olemas linna omad. Eesti taasiseseisvumisjärgsed seadused arvestavad Euroopa tavasid. Euroopas on linnad kõik tiheasustusalad, mille elanike arv ületab 1000 piiri. Järvakandi oma ligi pooleteise tuhande elanikuga on Eesti seaduste ja Euroopa tavade järgi linn. Euroopas on Järvakandist väiksemaid linnu tuhandeid, Eestis vähemalt viis-kuus.
Samas on Järvakandi juba aastaid soovinud endaga taasliita ümbritsevaid külasid, volikogu juurde moodustati kunagi ka vastav töörühm, mille tegevus pole aga tulemusi andnud Kehtna valla järjekindla vastuseisu tõttu.
Linna staatus külade liitmise võimalust kindlasti ei välista. Neid võib ja saab nimetada Järvakandi linna asumiteks, asulateks või linnaosadeks. See viimane variant oleks ka mulle võõras, aga seaduslik. See käik on täiesti võimalik, seadus annab selleks võimalused. Kui aga külade liitumise tõttu peaksime muutuma territooriumilt Eesti keskmiste valdade suuruseks ja meid iseloomustaks põllumajanduslik tegevus, siis oleks põhjust valla staatuse võtmiseks, tiheasustusala jääks aga edasi vallasiseseks linnaks (nii nagu seda on praegu Rapla – vallasisene linn).
Eeltoodust lähtudes võib öelda, et Järvakandi õige staatus oleks linna staatus. Seda põhjendasin ka vallavolikogu 22. detsembri istungil esitatud eelnõu seletuskirjas:
1. Järvakandi alevit iseloomustavad kõik seadusest tulenevad ja muud linna tunnused:
a) Järvakandi alev/vald on asustusüksusena terviklik tiheasustusala;
b) Järvakandi alevi/valla elanike arv vas-tab seaduses määratud linna elanike arvule;
c) Järvakandi alev/vald on Eesti Linnade Liidu liige selle taasloomisest alates;
d) Järvakandis on linnalisele asulale kohaselt välja ehitatud tänavate ja muu infrastruktuuri võrgustik;
e) Järvakandi on olulise tähtsusega arenev linnaline tööstuspiirkond;
f) Järvakandi alev linnalise tiheasustusalana moodustab Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud reoveekogumisala (3773 inimekvivalenti), samuti ühtse kehtestatud kaugkütte piirkonna ja vee-ettevõtte piirkonna;
g) Järvakandi kui tõmbekeskus on ümbruskonnale kultuuri ja muude teenuste pakkujaks.
2. Järvakandi alevil puuduvad valla tunnused:
a) Järvakandi alevil/vallal puuduvad valda iseloomustavad külad ning muud asulad või asumid;
b) Järvakandi alevi/ valla territooriumil puuduvad põllumajanduslikud maad ja põllumajanduslik tegevus.
3. Järvakandi alevi/valla ja Kehtna valla vahel 20 aasta kestel toimunud läbirääkimised endise Järvakandi valla alade tagasisaamiseks on Kehtna vallavolikogu erinevate koosseisude vastuseisu tõttu alati nurjunud.
Linnaidee kaitseks lisan veel järgmist:
1. Linnades peavad postkontorid olema, vallakeskustes on need soovitatavad. Linnades peab post jõudma kandesse kella 7-st 9-ni hommikul, mujale hiljemalt kella 14 ja 16 vahel tööpäeva jooksul.
2. Gümnaasiumide reformi esialgse kava koheselt jäeti esmalt linnade gümnaasiumid reformikavast välja.
3. Haiglate ja hoolekandeasutuste planeerimine käib üleriigilistes arengukavades ainult linnadepõhiselt.
4. Päästeameti komandode reformikavas on selgelt eelistatud linnade komandod. Järvakandi kui valla komandot on tahetud juba kolmel korral sulgeda.
5. Peetakse loomulikuks, et linnades on korrakaitsestruktuurid olemas, vallakeskustes need võivad olla – on oht, et reformide jätkumise korral need struktuurid enamikust vallakeskustest kaotatakse.
6. Võrreldes valdade kruusateede koefitsiendiga, on linnatänavate rahastamise koefitsient oluliselt, s.o viis korda kõrgem – õnneks oleme ELLi liige ja meie teed kanti linnatänavate registrisse juba eelmisel aastatuhandel ning tänu sellele oleme ka vastavalt rahastatud.
Lõpetuseks võin kinnitada, et Järvakandi muutmine linnaks meile mingisuguseid lisakulutusi kaasa ei too ega negatiivset mõju ei avalda, pigem meie arenguvõimalused sellega avarduvad. Toon näite ühest kohtumisest grupi arendajatega, kes otsisid investeerimisvõimalusi mõne linna tööstusalale. Sain nendega kokku (täiesti juhuslikult) Eesti Linnade Liidu maja liftis. Pakkusin neile võimalust tulla vaatama Järvakandi tööstusala. Nende vastus oli: “Ei, me ei tule kuskile maale.” Kui olin täiendavalt selgitanud, et Järvakandi ei ole „maa“, vaid on sisuliselt linn ja meil on olemas kõik linnalised infrastruktuurid ja arendatav tööstusala, siis olid nad pika veenmise lõpuks nõus kohapeale vaatama tulema. Nende imestus oli suur, kui nad nägidki linnalist asulat ja nõustusid Järvakandis oma plaane realiseerima. Hetkel on käimas mitmed projekteerimised ja eeltööd meie tööstusala arendamiseks. Kui saadakse ka “jah” Euroopa kaasrahastamisele, siis võime tõenäoliselt tööstusalal näha suuri muutusi. Selle otsuse langetamisel oleks aga meile saanud peaaegu saatuslikuks hetkel käibel olev valla nimetus.
Seega, ärge tundke valehäbi, nimetame end nii, nagu seda ütleb seadus, nii nagu kutsutakse selliseid asulaid Euroopas. Me oleme tüüpiline Euroopa väikelinn.
