Kas Varbla kass maandub käppadele?
Aasta 2011 on alanud suurte lumesadudega. Milliseks kujuneb taevas Varbla valla kohal sellel aastal on päris raske ennustada. Suure tõenäosusega võib arvata, et kerge ei saa see olema. Kuigi väidetavalt on riik majanduskriisist edukalt väljumas, ei tähenda see omavalitsustele lähiajal olulist leevendust pidevalt kollitavale rahanappusele. Meie tulubaasi numbrid on jäänud laias laastus samaks, mis tähendab, et hoolimata majanduskasvust on ka valitsus taas jätnud vallad elu tuulte ja tormide kätte üksi. See aga tähendab, et mingil hetkel saavad otsa valla omavahendite varud ja kannatab töö maht ja kvaliteet.
Kuid heidame korraks pilgu eelmisele aastale. Nii nagu enamus omavalitsusi püüdis ka Varbla vald toime tulla nende nappide vahenditega, mis majanduskriisis vaevlev riik omavalitsustele nende ülesannete täitmiseks eraldas. Kõige enam valmistas muret 70% võrra vähendatud eraldis kohalike teede hoolduseks. Ja see mure kasvas, kui Jaanuarist Märtsini sadas maha erakordne kogus lund, mis kevadel sulades tekitas teede ja teetruupide lagunemise ning sellega kaasneva lisakulu. Olukorra tõsidust tajusime veelgi teravamalt Novembris, kui saabus taas lumerohke talv, mis otsustas jääda. Seega lisandus talverõõmudele terve kuu. Lisaks ilusale talveilmale ja kerkivatele lumehangedele kasvasid ka kulud hoonete kütmisele ja seda kahe
väga külma kuu võrra. Samal ajal kerkisid hinnad elektrile, autokütusele ja toasoojale. Talverõõmudest kippus kujunema talvemure.
Õnneks polnud see aasta ainult mustades värvides. Elanike arvu vähenemine peatus ja on veidi isegi kasvanud. Tulumaks laekus hästi, kuigi õigem oleks öelda laekus see osa, mis riigilt meile üle jäi. Siit ja ka kulude vähendamise abil oleme leidnud katte ka ülisuurele lumetõrje kulule kahel talvel. Kindlasti on neid, kes pole rahul talvise teede olukorraga, kuid arvestades eelmainitut on hea, et oleme enamuse vallateedest ja suure osa erateedest siiski suutnud lahti hoida. Siinkohal tuleb rõhutada, et erateede lumetõrje ei ole valla kohustus. Arvestades, et paljude erateede ääres elab eakaid inimesi, oleme seni jõudumööda ka erateid lumest puhtaks lükanud. Teedest rääkides ei väsi ma kordamast, et seni kuni maaomanikud mõtlevad teedele vaid siis kui need on talvel läbimatud, ei saa me rääkida ka väga heast lumetõrjest. Endiselt on tubli kolmandiku teede ääred võsast ja puudest puhastamata ja see takistab omakorda teepeenra hooldust sügisel. Teedest ja nende hooldusest kirjutan pikemalt edaspidi.
Head meelt valmistab lasteaia kohtade täitumine, mis näitab, et see investeering oli tehtud õigel ajal. Mudilastele valmistab kindlasti rõõmu ka valminud mänguväljak.
Kuum suvi möödus sisukalt ja ürituste programm „Nädalalõpp Varblas“ sai kiita nii kohalike kui ka külaliste poolt. Just meie ilus suvi on see, mille eeliseid peaksime rohkem
ära kasutama. Tasapisi hakkab uuesti suurenema Varblat külastavate sise- kui välisturistide arv.
Ka käesolevaks aastaks planeerime mitmeid suveüritusi. Kuigi võimalused on piiratud kavandame ka mitmeid uusi üllatusi.
Rääkides veel plaanidest kassiaastal siis lootes, et kass maandub alati käppadele, oleme siiski planeerinud ka mõned väiksemad investeeringud. Üks olulisemaid on Varbla rahvamaja katuse teise järgu remont. Rahvamajas ootab järge veel ka elektrisüsteemide rekonstrueerimine. Jätkamist vajab ka keskuse välisvalgustuse rekonstrueerimine. Kulukam ülesanne, millega alustame, on uue valla üldplaneeringu koostamine, milles ootame ideede ja ettepanekutega osalema ka kõiki valla elanikke. Aasta ei tõota tulla kerge, kuid loodame, et Varbla kass maandub taas käppadele.
