Ain Tarum on otsustanud Rääbisele koduloomuuseumi rajada
Rääbisel võidakse juba mõne aasta pärast avada koduloomuuseum, mille rajamist on alustanud ajaloohuviline külaelanik Ain Tarum, kes hoolitseb usinasti ka selle eest, et kodupaik kaunim välja näeks ja siinsetel inimestel rohkem ühtekuuluvustunnet oleks.
Ain Tarum tunneb rõõmu, et kunagine Rääbise kauplus külakeskuseks renoveeritakse, ja ootab pikisilmi, mil kaasajastamisega valmis saadakse. Külamajas kavatseb ta ju muuseumi avadagi. “Olen kogunud mitmesugust vanavara. Näiteks hoian praegu garaazhis puulüpsikut, vändaga kapsariivi, kasetohust märssi, heinaharki, millel vars ja harud ühest tükist tehtud, kangastelgi ja muidki ammustest aegadest pärinevaid esemeid. Tulevikus on nende koht aga meie külamuuseumis.”
Ühe või teise kandi aja- ja kultuurilukku süvenemisele tuleb kasuks, kui see paik on sulle koduseks ja südamelähedaseks saanud.
“Sündisin Ida-Virumaal Mäetaguse lähedal. Lõpetasin Räpina tehnikumi, 1968. aasta sügisel tulin Kungla kolhoosi aiandusagronoomiks ja sellest ajast ongi minu kodu asunud Rääbisel. Kui siia elama tulin, hoiatati mind ka kiuslike inimeste eest, kuid eks selliseid kuuldusi räägitakse erinevate asunduste kohta. Minu paikseks jäämist soodustas aga suuresti perekonna loomine,” jutustas Ain Tarum, kes mõned aastad majandis ka osakonnajuhatajana töötas. Põhjalikumalt hakkas Tarum Rääbise ja selle ümbruse möödanikust huvituma kümmekond aastat tagasi. Kui ta loetleb olulisemaid aastaarve ja fakte minevikust, võib tema hääles kuulda teatud uhkusenooti.
Erilise tähendusega nende daatumite hulgas on aasta 1408, mil ürikutes Rääbiset ja siinset mõisat esmakordselt mainiti. Külaplatsil meenutab seda sündmust kivi, mis avati küla kuuesajandal aastapäeval 2008. aastal. Ettevõtmise üheks algatajaks ja entusiastlikumaks eestvedajaks oli selgi puhul Ain Tarum. Koduloosõbrast rääbiselane teab rääkida sedagi, et juba 1599. aastal rajati siinses mõisas esimene õuna- ja kirsiaed.
“Kui asutati Torma Põllumeeste Selts, oli selle esimesene president Rääbise talupidaja. 1902 toimus aga Rääbisel põllumajandusnäitus, kus muu hulgas propageeriti sügavat kündi ja koerakasvatamist. Kõige kuulsam Rääbiselt võrsunud mees on aga mõistagi soome-ugri keeleteadlane, akadeemik Paul Ariste. Ise olen kuulsa õpetlase juttu kuulda saanud Kungla kolhoosi klubis toimunud kohtumisõhtul. Hiljem olen ikka osalenud koduvallas toimunud Aristele pühendatud konverentsidel ja seal huviga märkmeid teinud.”
Ain Tarumile läheb väga korda koduküla ilus väljanägemine. Ta on oma hooleks võtnud heinaniitmise kiige- ja kiviplatsilt. “Kindlasti ei jõuaks ma üksinda kõike, mis vaja ära teha. Meie kandis leidub aga teisigi hoolivaid ja töökaid inimesi. Üks neist on näiteks põline mehhanisaator ja autojuht Jaan Padrik, kes bussipeatust hoolega lumest puhastab.”
Tarum rõõmustab Rääbise küla inimeste koos tegutsemise ja ühtekuuluvustunde tugevnemise üle. “Mõndagi on jõutud ära teha ka talgute korras. Ühised külapeodki on juba järjest populaarsemaks muutunud. Näiteks möödunudaastane jaanituli oli vägagi osavõturohke. Tänavusel jaanikul ei tohi taset alla lasta.”
Ta kiitis ka oma küla inimesi Tiina Mölderit ja Anu Tarumit, kes on tema oma tütar.
“Anu töötab maiustusefirmas müügiesindajana, Kati teeb aga samalaadset tööd Iff kindlustuses. Mõlemad tütred on pereinimesed, kuid lugupidamisest vanemate ja esivanemate vastu säilitasid nad oma neiupõlvenimed. Poeg Indrek on aga ametis Avinurme puidufirmas mehhaanikuna,” rääkis ta.
Pereisa Ain näitas ka fotot, millel jäädvustatud kõik kuus lapselast: Nancy, David, Ragnar, Robin, Tuuliki ja peasmuna Hendrik.
Tarumite kodus on veel üks pereliige — kass Jesse. Seoses kassiaasta algamisega tekkis küsimus, kui kassiderikas küla Rääbise üldse on.
“Kasse on siin ikka päris mitu, hulkuvaid aga vist mitte ühtegi. Kõigil peaks ikka peremees või perenaine olema,” ütles Ain Tarum. Küllap tõestab seegi fakt Rääbise küla elujõulisust.
Torma Vallavolikogu otsustas tunnustada Ain Tarumit Rääbise külaelu edendamise eest Torma Valla Aurahaga.
