Külavahelood: Liiguste
Sajandeid Võle mõisale kuulunud Liiguste osteti Aaspere mõisnike Dellingshausenite poolt 1798.a. ja jäi Aaspere mõisa valduseks kuni lõpuni.
Tegelikult on tänane Liiguste kasvanud kokku kahest külast – Liigustest ja Raismast. Vana Liiguste suurküla süda-maa jäi üsna Tallinn-Narva maantee lähedusse, ent sellest mõni kilomeeter Kavastu ja Metsiku poole asus eraldi metsatalude rühm, mida tunti Tölliku nime all. Nüüdseks kaardilt kadunud Raisma küla, mis moodustabki suurelt jaolt praeguse Liiguste elavama osa, asus maanteest põhjas, ent rohkem Viitna poole. Raisma oli õigupoolest Aasperele kuulunud Kärmu karjamõisa vabatküla – selles elanud vabadikud, isikliku taluta pered, kes elasid mõisa maadel, pidid tegema tööpäevi Kärmu karja-mõisale. Nii olid kaks oma-aegset küla vägagi eriilmelised – ühes jõukad suurtalud, mille iseteadvad peremehed tegid tegusid ka haridus- ja kultuuri-põllul, teises vaesevõitu popsi-rahvas, kelle peale paratamatult veidi ülalt alla vaadati.
Liiguste rahva suurim saavutus on kahtlemata üle-maalise kuulsusega ministeeriumikool, mille kohta huviline võis lugeda meie lehe 2009.a. oktoobrikuu numbrist ning mida tänaseks meenutab mälestuskivi kunagisel kooli-asemel Liiguste küla servas. Kool suleti teatavasti juba 1932, ent oli kolhoosiajal pikemat aega kasutusel noorkarja-laudana. Lapsed või vasikad – üks noorkari kõik! Kooli eest-vedaja, omamoodi veidriku kuulsusega Jakob Länts (1842-1927), kelle kodutalus Veskil elab täna auväärses eas Armilde Meigas, seda vaevalt uneski näha oskas...
Ent Liigustel tegutses samaaegselt kooliga ka 1905.a. asutatud tuletõrje selts, mille aasta hiljem valminud maja oligi seltsielu keskuseks – siin käis koos laulukoor, majas oli klaver, korraldati põllumajanduskursusi ja etendati näidendeid. Seltsimaja hävis II maailmasõjas, 1945.a. suleti ka tuletõrje selts.
Kolhooside loomise aegu aastail 1948-1949 moodustati ka Liiguste külast omaette väikemajand kauni nimega „Uus Elu“, kuid liideti peagi naabruses asunud „Kalevi“ kolhoosiga ja sai 1963. aastaks osaks Aaspere kolhoosist.
Tänane Liiguste? Endine Haljala abivallavanem ja Liiguste (õigupoolest küll omaaegse Raisma) põlisasukas Uno Alanurme, kelle suguvõsa on siinmail elanud juba terve sajandi, tõdeb, et kunagisest hiilgusest on vähe järele jäänud. Tölliku kohal laiutavad kolhoosiaegsed põllumassiivid, põlisperesid on alles jäänud üksikud, kooliskäijaid lapsi on Liigustel vaid paar-kolm. Elanikke on Liigustel kokku 34.
Omal moel püüab külale eluvaimu sisse puhuda siia, maanteest lõuna poole juba Nõukogude aja lõpul talukoha ostnud Heino Telvik, kelle eesmärgiks on kujundada oma maadel Elistveretaoline loomapark. Tubli algus on tehtud, huviline võib juba praegu näha mitmesuguseid neljajalgseid ja tiivulisi. Milliseid täpselt, peab hea lugeja minema aga oma silmaga kaema.
