Ruuba lugu……….
Sellest tingituna on eelkõige selles piirkonnas kasutusel olnud juba väga ammustest aegadest lamedapõhjaline ruup – (rupa, rupp, ruppa rk.) See on aastasadade jooksul, arvatavasti ühepuupaatidest ja ruhedest väljaarenenud paaditüüp ja levinud paljudes kohtades üle Eesti. Paikkonniti on konstruktsioonis ja nimes erinevusi, kuid põhiolemuselt on see jäänud samaks - sisevetel, kaitstud lahtedel ja ranniku lähedal sõitmiseks.
Ruup on vast ainus paaditüüp millel on õnnestunud üle elada Nõukogude okupatsiooniaastate murrangulised ajad, mil rangelt valvatud piiritsoonis tehti sõna otseses mõttes puhas töö. Nimelt saeti erakätes olnud paadid lihtsalt pooleks või põletati piirivalve poolt, kartuses, et neid võidakse alles jäänud randlaste poolt kasutada “riigireetmise” eesmärgil. See juhtus peamiselt natuke suuremate merepaatidega. Ruubad aga, arvati põgenemisel ülemere, väikesed olevat ja neid ei hävitatud.
Noarootsi ümbruses, Haapsalu tagalahel, Saunja ja Silma lahel kasutuses olnud ruubad olid 3,5 – 5 m pikkused ja kahe laua kõrgused, terava vööri ja ahtriga ilma tüürita paadid. Valmistamiseks kasutati nii männi- kui kuuse laudu, väiksemaid ruupasid tehti ka haavalaudadest. Täävid ja kaared raiuti tavaliselt kõveratest tammeokstest. Kuna ruuba konstruktsioon on võrreldes kiilpaatidega lihtne, ehitas iga kalur endale paadi ise. Aga esines ka mehi kelle juurde pöörduti kui paadimeistri poole. Ruuba liikumapanemiseks kasutati nii aere kui ka pikemat teivast, seda just rootihnikute läbimisel.
Kaugemal käies ja sobiva tuule korral kasutati ka lihtsat priitpurje, mida sai kiiresti üles seada ja maha võtta. Tüürimiseks kasutati aeru. Mõnel kaluril oli ka kaks ruupa; üks väiksem ja teine suurem. Viimased ruubad olid veel aktiivselt kasutusel kuni 1980- te keskpaigani, põhiliselt Österby sadamas ja Tahukülas. Rannarootsi Muuseumis säilitatakse ühte, arvatavasti 1970-tel aastatel valminud ruupa, mida kasutati omaniku poolt tihti Tahukülast Haapsallu töölkäimisel ja seda kuni 1989. aastani.
Kõnealune ruup on selle mudeli suurem variant, mõõtmetega 5,30 x 1,27 m., ja selle järgi on hetkel valmimas kaks replicat, mis hakkavad sel suvel Haapsalu tagalahe mudaseid voogusid kündma.
Ruubad valmivad Puulaevaselts Vikani poolt korraldataval ja EL toel toimuval töötutele suunatud paadiehituse ja renoveerimise koolituse raames Haapsalus asuvas Raudteejaama kaubaaidas. Kuigi ainult mõni üksik ruubaehitusel kaasa lööv töötu on varasema puidutöö kogemustega, on valmivad ruubad tõestuseks osalejate suurest motivatsioonist ja tahtmisest õppida selgeks paadiehituse saladused ja põlvest-põlve edasiantavad töövõtted.
