„Nublu aitab”
Ohutuse tagamine, ohust teavitamine ja ennetustöö on täiskasvanute ülesanne. Läbinud koolituse „Nublu aitab” ja väljaõppe Põhja-Eesti Päästekeskuses, võtsin endale ülesande anda neid teadmisi edasi Pääsusilma lasteaia vanemate rühmade lastele. Selles vanuses lapsed tunnevad juba ära põhjustagajärg suhted, nad suudavad saadud teadmisi kasutada erinevates olukordades. Koolituse eesmärk oli suurendada laste tuleohutusalaseid teadmisi, anda neile mänguliste, praktiliste tegevuste ja näitlike vahendite kaudu võimalikult põhjalikud ja eakohased teadmised tuleohutusest. Õppetegevuse läbiviimiseks kasutasin ennetuskohvrit. Eelnevalt olime lugenud Jaan Rannapi „Nublut” ja lapsed said sealt ettekujutuse tuletõrjujate igapäevatööst.
Sissejuhatuseks said lapsed teadmisi kiiresti süttivatest materjalidest. Selle teema käigus oli oluline lastele tutvustada, mis on tulekahju. Nimetasin materjale, mis põlema võivad minna, kasutasin ümbritsevat rühmaruumi näidete toomiseks. Lapsed hakkasid ise enda ümber ringi vaatama ja ruumis olevaid kergesti süttivaid materjale nimetama. Seejärel kasutasin küünalt praktilise vahendina. Väga oluline on ju küünla paigutus ruumis. Lapsed otsisid kohti, kuhu küünalt ohutult panna. Nad said teada, et lahtist tuld ei tohi panna põlevmaterjali lähedale ega jätta järelevalveta.
Suitsuanduri vajalikkusest olid teadlikud enamik lapsi, aga anduri häirehäält polnud nad kuulnud. Demonstreerisin selle heli, otsisime ja loendasime suitsuandurid ruumis. Tulekahjust teavitamist ja helistamist hädaabinumbrile 112 õppisime praktilise tegevuse käigus. Käsitlesime ka küsimusi-vastuseid hädaabinumbrile helistamisel. Soovijad said läbi mängida erinevaid situatsioone „helistades” numbrile 112. Et number paremini meelde jääks, saab seda hõlpsasti õpetada ka noorematele lastele: meil on üks suu, üks nina, kaks silma.
Evakuatsioonil tulekahju korral on eelkooliealise lapse jaoks õige käitumine karjuda „Põleb!” ja kutsuda täiskasvanu. Evakueerumist harjutasime lasteaia rühmaruumist ja „suitsu” alt läksid lapsed neljakäpukil. Suitsu imiteerimiseks kasutasin võrku. Tegevuse lõpus tutvustasin lastele päästjate varustust. Täisvarustuses päästja võib lapsele hirmutav tunduda, seega pidasin vajalikuks seda demonstreerida mänguliselt. Mängus „Riieta tuletõrjuja” pidid lapsed asetama õiges järjekorras ritta tuletõrjuja riietuse.
Lapsed tutvusid Nõmme Päästekomandos päästeautode ja päästetöödeks vajaminevate vahenditega. Tuletõrjujad tuletasid lastele meelde tuleohutuse põhireeglid ja ettevaatuse abinõud. Üle-euroopalisel hädaabinumbri tähistamise päeval meisterdasid lapsed lumest numbrid 112.
Olen seisukohal, et selline mitmekülgne tuleohutusest teavitamine on parim viis anda lastele algteadmisi sellest väga olulisest valdkonnast. Enda kogemusest saan öelda, et lapsed olid aktiivsed ja väga huvitatud sellest teemast. Saadud teadmisi kinnistame õppevihikus „Juss, ära mängi tikkudega!”
