Koeru valda tuli projektidest ligi 2 miljonit krooni
Alati võiks aga raha rohkem olla, sest mõtteid ja ideid, kuidas elu paremaks teha, jagub paljudel.
Nii võtavad aktiivsed vallakodanikud ette projektikirjutamise tee. Kas see tee on vaevarikas ja konarlik või põnev ja paljulubav, see selgub veidi hiljem. Uurisin, palju Koeru valda ettevõtlikud inimesed 2010. aastal nn lisaraha on toonud. Tänu valla pearaamatupidaja Krista Lindermanni abile laekusid mulle järgmised andmed:
2010. aastal anti Koeru valla MTÜ-dele rahalisi vahendeid projektide läbiviimiseks erinevatelt organisatsioonidelt kokku ligemale 2 miljonit krooni, seda ilma valla osaluseta. Lisaks on Koeru vald aidanud kõiki projektitaotlejaid omaosaluse lisamisega summas üle 230 tuhande krooni.
Vao Külaselts on saanud raha PRIAlt Vao külla lava ja laste mänguväljaku rajamiseks üle poole miljoni krooni.
Koeru Spordiklubi on saanud EASlt ja PRIAlt jalgpalliväljaku ja terviseradade hooldustehnika soetuseks kokku ligi 150 tuhande krooni suuruse summa. Endla LKA Sõprade Selts sai Merja linnamäe korrastamiseks 157 628 krooni. Koeru Kultuuri- ja Haridusselts on saanud erinevate projektide jaoks 417 377 krooni.
Vallas on ka neid seltse ja MTÜsid, kes on küll projekti kirjutanud ja ka raha saanud, kuid pole huvitatud selle tegevuse avalikustamisest. Jäägu siis need nimed ja summad ning tehtud tööd siinkohal ära märkimata, kuid vallale on teada, et see summa küündib ligi poole miljoni kroonini. Lindermanni sõnul on paljud projektid rahastamisel alles 2011. a (MTÜ Norra Allikad, MTÜ Salutaguse Nelja Küla Selts, MTÜ Ervita Külaselts, Koeru Spordiklubi). „Tahan eriti kiita ja välja tuua Norra küla meest Sulev Ojamaad, kes tegi väga põhjaliku aruande mitme poolelioleva projekti kohta,“ sõnab Lindermann.
Ning veel. Seltsidel ja klubidel on võimalik esitada projektitaotlusi Koeru vallale, kus nimetuse all Koeru Projekt saab rahasüste ideede elluviimiseks.
Koeru Projekt komisjoni esimees Annika Aava sõnul Koeru Projekt sai alguse aastal 2001; taotlusvoore on olnud kogu aeg 4. Aastad 2006–2008 olid rahalises mõttes hiigelajad, siis oli aasta eelarve 80 000 krooni, praeguseks on sellest alles pool (st et aastatel 2010 ja 2011 on valla eelarves raha Koeru Projektiks 40 000 krooni ehk 2556 eurot). Tavaliselt on olnud läbi aastate rohkem taotlejaid II ja IV voorus – need on siis juuni ja detsember. Natuke vähem on veebruari voorus ja kõige väiksem summa on tavaliselt olnud septembris.
„Enamasti küsitakse rohkem, kui me välja saame jagada. On olnud taotlusvoore, kus taotletav summa kokku on kuni pool aastaeelarvest. Seega on tulnud teha päris suuri kärpeid ja mõni taotlus on jäänud üldse ilma rahastuseta. Vahel on ju ka nii, et poolikult ei saagi projekti ellu viia, aga kogu taotletavat summat pole võimalik anda. Komisjoni eelistus on olnud lapsed ja noored – üritused, väljasõidud, tegevused just neile on olnud prioriteet. Järgmisena vaatame kasusaajate hulka, st kas tegevus on mõeldud 10 inimesele, külale, kogukonnale, vallale jne. Eelarvet vähendades oleme püüdnud näha võimalusi, kuidas kokku hoida ja siis ka ütleme, millist tegevust meie komisjon projektis toetab. Sellist nõu, et kust mujalt võiks raha taotleda, meie andnud ei ole; tavaliselt on taotlejad tegelikult selles osas ise väga teadlikud.
Läbi aegade on isikuliselt olnud agaramad taotlejad näiteks Kirsika Ilmjärv ja Virve Kluust. Siis on rohkelt taotlusi teinud ka EELK Koeru kogudus, Koeru raamatukogu, kultuurimaja, lasteaed. Kui algusaastatel taotlesid toetust külaseltsid, siis viimastel aastatel on järjepidevalt taotlusi teinud eakate seltsid. Kokkuvõttes arvan ma, et läbi Koeru Projekti on teoks saanud väga palju toredaid ettevõtmisi, mis on rikastanud meie kõikide elu oma vallas,“ kõneles Aava.
Kõige aktiivsem on eelmisel aastal olnud Koeru Haridus- ja Kultuuriselts, kelle poolt kirjutati väljapoole valda 7 projekti kogusummas 417 377 krooni. Küsisin Ülle Jäägerilt, kes need taotlused kirjutanud ja esitanud, kuidas selline töö on end õigustanud.
Oled kirjutanud vähemalt seitse projekti, kust oled saanud raha rahvariiete, kabelikontserdi, kultuurikonverentsi, Europeadile sõidu, Vao raamatu, täiskasvanute koolituse ja “Kasvame koos -sina oled eeskuju” jaoks. Kas kultuuri maal pole enam üldse võimalik ilma projektideta teha?
“Kust on pärit Eesti kultuur? On väidetud, et kultuur sünnib maal. Inimene ei sünni eesti, setu, vene, prantsuse kultuuri kandjaks. Ta saab selleks aja jooksul. Kultuuri antakse edasi indiviidilt indiviidile, põlvkonnalt põlvkonnale
-kultuuri õpitakse ja õpetatakse. Kultuur, sh maakultuur, kui sotsiaalne mälu vajab selle järjepidevuse hoidjat ja edasikandjat. Ja selle jaoks ei ole vaja mingit projekti. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele peab Eesti riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.”
Kas kõik Sinu poolt kirjutatud projektid said eelmisel aastal rahastatud?
“2010. aastal sai Koeru valda kirjutatud 7 suuremat projekti. Kas tuleb see sellest numbrist seitse või millestki muust, kuid läks hästi ja kõik seitse taotlust erinevate tegevuste teostamiseks leidsid hindajate silmis armu ja said rahastatud. Ega alati ei pruugi nii hästi minna. “
Kui palju tööd nõuab hea projekti kirjutamine ja mida see Sinu töös tähendab? (hea idee tuleb teostada!, magamata ööd, on sul mõttekaaslasi sel tööl)?
“Ühe projekti tegemiseks tuleb kokku koguda/kätte saada vajalikud andmed, need analüüsida ja nii esitada, et rahastajates huvi äratada, et nad usuksid, et see raha läheb õigesse kohta. Hea projekt nõuab süvenemist, seda ei saa teha sukakudumise kõrvalt. Projekt on tegelikkuses nagu minu intellektuaalne omand, kuid samas peab projekti teostamisel olema väga tugev meeskond, kuhu kuulub kindlasti ka raamatupidaja. Ja Koeru HKSil on väga, ülivõrdes väga hea finantsjuht Tiina Pärtel. Magamata öid mul siiani ühegi projekti pärast õnneks ei ole ette tulnud. “
Kui suure mahu sellest tööst võtab pärastine aruandlus?
“Projekti aruandluses nähakse sageli tüütut bürokraatiat, kuid projektijuhtimise üheks väga oluliseks, aga tihti alahinnatud osaks on siiski aruandluse koostamine. Aruandlust nähakse peamiselt kui projekti kiiret kokkuvõtete tegemist rahastajatele, tegelikult on tegemist projekti olulise juhtimisinstrumendiga projekti teostajale endale. Ka ajaliselt ei alga aruandlus projekti tegevuste lõppedes, vaid sellega tuleb tegeleda jooksvalt kogu projekti kestel. Alles projekti kõikide tegevuste lõpetamisel tuleb teostada projekti lõpparuandlus.”
Mida soovitad algajale projektikirjutajale?
“Käi kindlasti infopäeval. Katsu selleks ajaks endale kirja panna, mida üldse soovid. Siis saad kohapealt ka head abi. Kui on probleem, hakka kohe lahendust otsima ning peamine – säilita positiivsus ja lahtine pea igas olukorras. Rahvariide projekt sai kirjutatud juba 2009. aasta algul PRIA meetmesse 3.2. ja projekti tegevus tänasel päeval alles kestab. Lõpptulemusena (seni veel teadmata kuupäev) valmivad uued rahvariided Koeru naisrühmale Alleaa ning segarahvatantsurühma Karap naistantsijatele.”
Mida koolitused endast kujutasid?
“2010. a oli kaks erinevat koolituste projekti. INNOVE-projektist saadud rahadega tegime täiskasvanutele tasuta keelte- ja arvutikursuseid. LEADERist saadud rahadega olid 2010. aastal lastevanemate ja lasteaiaõpetajate koolitused. Loodan, et kes osalesid, ei pidanud pettuma.”
Millisest projektist on Sul endal kõige parem meel?
“Iga positiivne vastus on rõõmustav. Tundsin ennast hästi, kui Vao lasteaia rekonstrueerimiseks kirjutatud projekt sai rahastamise otsuse. Natuke nagu pelgasin tookord seda projekti. Hea tunne on vaadata Koeru-Järva-Jaani puhkpilliorkestri uusi pille. Tänaseni on vast ikkagi minu jaoks „see kõige” Koeru kultuurimaja katlamaja ümberehitamine noortekeskuseks. N-ö pehmed projektid tulevad ja lähevad, aga investeeringud on midagi enamat.
____________________________________
KOMMENTAAR
Vallavanem Väino Tippi:
“Projektitöö on suureks abiks erinevate huvigruppide taotluste elluviimisel. Koeru valda on registreeritud 25 mittetulundusühingut ja projektidest saadud rahalised vahendid on MTÜdele suureks toeks nende eesmärkide saavutamisel. Projektidest on võimalik taotleda toetusraha ka teistel organisatsioonidel, kui see on abikõlbulik.
Projektirahadega ootab elluviimist suusaradade valgustus; Väinjärve rannaala projekt; jõusaal. Projektidest rahastamistaotlusi on esitatud ka sellel aastal: noortemajale; muusikakoolile; mõisahäärberile; Väinjärve seltsimajale; Salutaguse külaseltsile; Vao külaseltsile; EELK Koeru kogudusele; KHKS raamat „Koeru vald 20“ avaldamiseks. Ühe suurema objekti rahastamistaotluse on välja saatnud MTÜ Koeru Jalgpallikool. Soovin kõigile edukat projektikirjutamist.”
