Eelarve on vastu võetud
Kohustuste suurenemine finantseerimistehingute osas on 21 538 eurot ja kohustuste vähenemine 81 168 eurot.
Tänavuse eelarve koostamisel on eesmärgiks seatud tegevuste alalhoid ja jätkusuutlikkus.
Tulude planeerimisel on lähtutud 2010. aasta tulude laekumisest ja arvesse võetud võimalikke tulude laekumise suurenemisi ja vähenemisi 2011. aastal ning riigieelarvelisi eraldisi.
Tuludes on suurim osa jätkuvalt maksudel summas 843 634 eurot.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumise planeerimisel on arvesse võetud tööturu olukorda ja sellest tulenevat võimalikku laekumise suurenemist 2011. aastal.
Maamaksu planeerimisel on lähtutud Tabivere vallavolikogu poolt kehtestatud maamaksu määradest. 19 173 eurot loodame saada varade müügist.
Eelarve kulude planeerimisel on analüüsitud 2010. aastal tehtud kulusid. Lähtutud on kulude suurusest, mis igapäevatöös ja ülesannetes vajalikud. Planeeritud kulud ei ületa enamasti 2010. aastal tehtud väljaminekuid. See tähendab aga, et võrreldes möödunud aastaga esialgu erilisi muudatusi paremuse poole näha ei ole. Kõik rahalised vahendid on küll valla hallatavate asutuste igapäevaseks tööks tagatud, kuid endiselt jätkame kokkuhoiukursil. Täna puudub raha just suuremateks investeeringuteks ja soetusteks.
Meie eelarve lubaks kindlasti ka laenu abil üht-teist ehitada või remontida, kuid paraku tuleb arvestada asjaolu, et 2011. aastal kehtib veel vabariigi valitsuse poolt valdadele ja linnadele kehtestatud kohustuste võtmise piirang. Laenu saab taotleda ainult rahastatud europrojektide omaosaluse katteks. Seega ootame lähiajal ühe võimalusena positiivseid otsuseid esitatud taotlustele europrojektidest raha saamiseks. 2011.-2012. aastaks on üheks selliseks Tabivere ranna puhkeala korrastamise ja laiendamise projekt. Projekti rahastamiseks avanesid võimalused Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate kogu toetusel läbi Leader-meetme. Kui saame taotlusele positiivse vastuse, kavatseme omaosaluse katteks pangalaenu taotleda.
Meie valla MTÜ-d, klubid, seltsid ja seltsingud on ka väga tublid projektiraha taotlejad. Valla eelarve püüab nende toimetamistele toeks olla, omaosaluste katteks on plaanis eraldada raha eelarve reservfondist.
Juhul, kui üksikisiku tulumaksu laekub kinnitatud eelarvest rohkem, suunatakse see raha lisaeelarvega teede ja tänavate remontimiseks. Eriti auklikud on praegu Tabivere aleviku tänavad.
Teedest veel niipalju, et sellel aastal rahastab riik Maarja-Magdaleena külasse kergtee ehitust Kudina tee ristist kuni bussijaamani. Valgustuse rajamist sinna peaks rahastama vald.
Investeeringuteks võime nimetada ka veeprogrammi toetusel tehtavaid kaevuprojekte, kus lisaks taotlejale aitab omaosalust katta vald.
Toon veel mõned näited arvudest eelarves.
Kõige suurem eelarve on haridusele . kokku 1 029 267 eurot. Sinna sisse on arvatud meie kahe kooli kulud, õpetajate palgad, bussitransport jne, ka tasu teistele koolidele, kus valla lapsed õpivad. See on kokkuvõttes peaaegu 68 000 eurot.
Teede jooksvaks hoolduseks on arvestatud küll 33745 eurot, kuid enamik sellest on juba lumetõrjele kulunud. Vallavalitsuse ja volikogu kulud on kokku 121 000 eurot. Kui võrrelda seda summat eelarve mahuga, peaksime endiselt olema väiksemate valitsemiskuluga omavalitsuste hulgas. Raamatukogudele on määratud 45 000 eurot. Kultuuritegijad peavad hakkama saama 109 500 euroga. Sporditegemiseks ja selle tegevuse juhtimiseks on arvestatud 30 000 euroga.
Sotsiaaltoetusteks on planeeritud 58 100 eurot ja riigi poolt eraldatud toimetulekutoetust on jagada 25 800 eurot. Sotsiaalhaldusele kulub 26 400 eurot, töötute aktiviseerimisele 16 400 eurot. Viimati nimetatud summa sisaldab ka osalust ühistegevuse jätkamiseks Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskuses.
Hea on see, et sellel aastal kaovad ära niinimetatud kohustuslikud palgata puhkuse päevad vallaametnikele ja asutuste töötajatele, mis segasid vallakodanike teenindamist. Reservfondis on 33 868 eurot aasta jooksul ettenägematute kulude katteks. Sellest rahast eraldatakse ka projektipõhiseid omaosaluse toetusi.
Kahjuks peame jätkuvalt rahastama kohustusi, mis on tegelikult riigi pädevuses, neist suurim päästedepoo rendimakse 42 000 eurot aastas. Riigi tegevus rahanduspoliitikas on endiselt vastuoluline. Valitsusel oleks viimane aeg viia omavalitsuste rahastamine mõistlikule alusele. See tähendab, et tasandusfondi suurus peab taas tõusma vähemalt 2008. aasta tasemele ning vähemalt 15 protsenti kütuseaktsiisist saadud summadest tuleb suunata kohalike teede remontimiseks.
Ja muidugi tuleb omavalitsustele laekuv füüsilise isiku tulumaksuosa tõsta 11,4 protsendilt tagasi 11,93 protsendile.
Kuid vaatamata otsustele, mis tehakse Toompeal, ei saa elu siin seisma jääda.
Lõpetuseks tahaks tunnustada meie valla asutuste juhte ja töötajaid, kes tulid toime 2010. aasta kasina eelarvega ja tulevad toime ka 2011. aastaks antud eelarvega.
Kõige tehnilise kõrval on tähtis üksteisest lugu pidada, omavahel hästi läbi saada. Loodan, et nii see kõik ka jätkub.