Õpilaste suhted ja koolikiusamine
Juttu tuleb ka eksamistressiga toimetulemisest, koolikiusamisest. Loodame, et uus teema areneb kirjutamise käigus ja muutub järjest paremaks.
Tänases loos räägime koolikiusamisest.
Lapse järsk käitumise muutus ei pruugi tähendada, et tegemist on ilmtingimata koolivägivalla või kiusamisega. See on aga põhjus peatuda ja rääkida, uurida ja tunda huvi selle muutuse vastu. Põhjusi käitumise muutumiseks võib olla väga palju - reaktsioon pere või kooli stressile, suhted sõprade või vastassooga, eneseotsingud. Muidugi võib põhjuseks olla ka kiusamine.
Kõik ülal mainitud probleemid võivad välja lüüa soovimatusena kooli minna, halvenenud õppeedukusega, kinnisusega, agressiivse käitumise, nutuhoogude või apaatsusega. Igal juhul sellised sümptomid annavad märku - midagi võib olla lahti ja sellest tuleks kindlasti lapsega rääkida.
Kooli minekust loobumine, soovimatus kanda prille või mütsi võivad tähendada, et last noritakse. See võib aga tähendada ka lihtsalt seda, et laps tahab vastata nendele grupinormidele, mis on popid tema klassis.
Mida teha kui kahtlustad, et last kiusatakse.
Kuna pole selge, kas tegemist on kiusamise või näiteks hoopis armumisega, oleks hea anda lapsele võimalus valida - rääkida või mitte, kuid anda talle siiski märku, et olete tema käitumises muutusi märganud. Laps peaks saama selge sõnumi, et tema jaoks on aega, tema pärast tuntakse muret. Tihtipeale ei räägi laps kohe põhilisest probleemist. Siis aitab ümbersõnastamine - kui täiskasvanu kordab lühidalt oma sõnadega lapse juttu sisu. Sellele tavaliselt reageeritakse täpsustustega, mis on tegelikult lahti. Oluline ka kuulata sõnumit mitte niivõrd sõnu. Laps võib juhtumit kirjeldada täiesti neutraalsete sõnadega, kuid sõnumist on aru saada, et ta on näiteks solvunud või hirmul. Neid tundeid võib täiskasvanu aidata lapsel sõnastada selle asemel, et kohe pakkuda lahendusi.
Kuidas kiusamine tekib
Tavaliselt on niinimetatud kiusajad täiesti tavalised poisid ja tüdrukud. 80% juhtumitest ohver provotseerib teisi enda vastu, rikkudes kuidagi grupi reegleid. Enesekaitsest saab hiljem kiusamine, kui lapsed saavad aru, et grupina on nad tugevamad. Mõnikord juhtub ka seda, et probleemse taustaga lapsed grupeeruvad ning otsivad niiöelda süütu ohvri, kes tõepoolest pole midagi valesti teinud. Kuid seda juhtub palju harvemini. Mõnikord saab kiusamine ka suhete konfliktist, kui endistel sõpradel on palju valu ja nad ei oska teisiti oma konflikti lahendada.
Poistele on muidugi omasem füüsiline vägivald, tüdrukutele tagarääkimine. Tuleb ette ka ignoreerimist ja asjade rikkumist. Ohtlik ja uus kiusamise viis on läbi interneti suhtlusportaalide.
Kui oled kindel, et sinu või kellegi teise laps on kiusamise ohver, tuleb loomulikult tegutseda. Kiusamisele, mida täiskasvanu on näinud oma silmaga, peab sekkuma kohe, selleks on vaja ainult julgust. Kui kiusamine on varjatud ja lapsed ise eitavad kiusamist, tuleks kasutada professionaalide abi ning pöörduda psühholoogi poole.
