Oled Tartust pärit. Mis seob Sind Haabersti linnaosaga?

Tulin Tallinnasse õppima 1998. aastal. Kui ma seda aega nii-öelda linnaosade kaupa meenutan, siis võiks nentida, et see oli tudengipäraselt üsna liikuv aeg. Hiljem, paikseks jäädes on just Haabersti linnaosast kujunenud see piirkond, millega ma oma igapäevaelus kõige rohkem kokku puutun.

Kuidas Sulle tundub, kas helilooja roll ühiskonnas on aja jooksul muutunud? Milliseid ootusi tajud tänases ühiskonnas?

Heliloojal on ühiskonnas muutuvad võimalused ja kindlasti teisenevad need ajaga väga palju. Helilooja roll on luua helidest keskkond, mis puudutaks teda ja tema kaasaegseid. Millise tee ta valib, keda täpselt ta puudutab, millised on ootused - see on väga lai teema.

Mis teeb Sind uudishimulikuks?

Uudishimuga on samamoodi nagu naljaga: kui midagi toimub vastupidiselt ootusele, siis see ajab naerma või teeb uudishimulikuks. Selliseid olukordi leiab nii kunstist kui ka igapäevaelust. Samas ma ka just ei otsi erandeid, pi-gem jälgin, kuidas minu mõttekäiku soovitakse juhtida. Võiks öelda, et tehnilised võtted pakuvad uudishimu.

Kui saaksid elada mõnel eelneval ajajärgul, siis millise valiksid ja miks?

Kui pakutakse, siis valiks kiviaja või mõne veel varasema perioodi. Ei usu, et mõne teise ajastu inimene oma loomuselt teistsugune oleks, aga tahaks tasakaalustada oma tänast mina mõnes maalähedasemas ühiskonnas.

Paljud heliloojad on nimetanud oma loovuse liikumapaneva jõuna visuaalseid kujundeid. Missugused protsessid või sündmused käivitavad Sinus helilooja? Kas Sind puudutavad rohkem sotsiaalsed või abstraktsed nähtused?

Inimene ja inimlikkus on siin kindlasti esikohal ja sellest tulenevalt võib inspiratsiooniallikana nimetada just seda variatsioonide hulka, mis inimeseks olemisega tekib. Kõik meeltega tajutav puudutab mind väga ja kajastub kindlasti ka muusikas. Samas ei saa ma öelda, et suudaksin vaba olla ainult mõttetegevusest sündinud konstruktsioonidest, mida muusika kirjutamisel on kasutatud ja koolis õpetatud. Antud küsimuse raames jagaksin oma loovuse järgmiselt: üks osa abstraktset, kaks osa sotsiaalset ja üks osa tundmatut.