Junn kukkus kuhu juhtus
Koerapidamiskultuur sõltub suurel määral inimeste käitumisharjumustest ja väärtushinnangutest. Tuleb nõustuda väitega, et probleemid vastutustundetute loomasõpradega peegeldavad kusagil tegemata jäänud tööd. Eelkõige saab kombekas loomapidamine alguse just kodust. Ja mis siin salata, ka vallalehes on seda temaatikat vähe käsitletud. Siinkohal püüan seda lünka täita.
Kui eelmine koerte ja kasside pidamise eeskiri 2002. aastast oli liiga üldsõnaline, siis uus, 2010. aasta eeskiri kajastab loomaomaniku kohustusi märksa põhjalikumalt.
Omanik peab järgima sanitaar-ja hügieeninõudeid, sealhulgas koristama oma looma väljaheited. Ei ole just meeldiv vaatepilt, kui kõnniteed ja Ramsi-Heimtali kergliiklustee on mõnes kohas räigelt reostatud.
Koera tohib viia avalikku kohta vaid jalutusrihmaga. Sageli loomaomanikud jalutavad rihma otsas koeraga kergliiklusteele ja lasevad siis looma lahti.
Loomapidaja peab tagama, et loom ei häiriks avalikku korda ega ohustaks kaaskodanikke. Mitte kunagi ei saa kindel olla vabalt ringijooksva koera käitumises.
Ootan ka elanike poolset sekkumist. Kui inimene ise ei söanda vastutustundetuid loomasõpru korrale kutsuda, siis võib vallale sellest teada anda. Vahel on olnud abi ka politsei teavitamisest.
Sageli koerapidajad ei taga, et nende loomad oleksid oma territooriumil kinni. Koerad liiguvad maakohas vabalt, ajavad taga metsloomi ja häirivad inimesi. Palju kaebusi on tulnud Puiatu külast, kus Pudru talu koerad jooksevad karjas ringi, tungivad naabrite hoovidesse ja ründavad inimesi ja koduloomi. Vald on küll suuliselt, küll kirjalikult omanikule meelde tuletanud, et koerad peavad olema kinni, kuid loomaomanik ei hinda olukorra tõsidust. Puiatus kitse murdmist politsei juba menetleb.
Koerte kõrval on probleeme ka kassidega ja seda just küla keskustes. Mitmed kassiomanikud lasevad kassi vabalt liikuma, mis tähendab seda, et nende järelt ei koristata. Kassid reostavad suvel laste liivakaste.Kui iga inimene suudaks tagada järelvalve oma looma üle, siis poleks ka eelnimetatud probleeme.
Meie eeskiri näeb ette, et loom ei tohi ringi liikuda ilma järelvalveta, vastasel juhul on tegemist hulkuva loomaga. 08.02.2011 allkirjastas vallavanem töövõtulepingu Varjupaikade MTÜ-ga.
Selle alusel hulkuvate loomade püüdmist meie vallas aitab korraldada Viljandi loomade varjupaik Mustivere külas Tümal. Kui eelmistel aastatel pidi hulkuvast loomast teada andma varjupaigale ja kindlasti vallavalitsusele, siis nüüd piisab teatamisest varjupaigale, telefonil 523 8626. See koostöö peaks parandama vallas hulkuvate loomade olukorda, kelle osa avaliku ruumi reostamisel ei saa samuti alahinnata.
Omanik on kohustatud oma lemmiku vaktsineerima. Parem teha üks süst, kui hiljem tagajärgedega tegeleda. Marutaudivaktsiini peaksid loomad saama paar nädalat enne eelmise vaktsiini mõjuaja lõppu - üldjuhul kord aastas. Aastaringselt saab lemmikloomi vaktsineerida väikeloomakliinikutes Viljandis, Piia Vilu Väikeloomakliinikus telefon 43 33 002 ja Viljandi Männimäe loomakliinikus telefon 43 37 653. Marutaudisüst maksab keskmiselt 6,40 eurot. Vaktsineerimist korraldab ka valla volitatud veterinaararst, telefon 5179179. Kui tohter kutsutakse koju, tuleb tasuda vaid transpordi eest. Kui aga arst määrab aja ja koha, kuhu asjahuvilised kokku saavad tulla, on kogu protseduur tasuta.
Siinkohal kutsun kõiki koeraomanikke üles - korjake oma lemmiku toodang kokku. Oleks ilus ja kõigil rõõmsam, kui tihedalt asustatud kohtades, eriti aga majaesistel muruplatsidel, kõnniteedel ja kergliiklusteel neid rõvedaid sitahunnikuid ei oleks.
Soovin kultuurset loomapidamist.