Energia(t)!
Tähistab ju küteperioodi lõpp meie kliimas selle lühikese ajavahemiku algust, mille jooksul saab küttesüsteemides muutusi teha. Teine oluline põhjus teemavalikuks on asjaolu, et energiasääst ja (kaug)kütmine on märksõnad, millele valla tegemised lähiajal keskenduvad.
Hea uudise on kasutamata CO saaste2 kvoodi müügirahaga Väätsa lasteaia energiasäästlikumaks ehitamine. Sellekohase korralduse võttis Vabariigi Valitsus vastu 17. veebruaril; vallavolikogu volitas Riigi Kinnisvara ASi teostama vajalikud hanked 21. märtsil. Sellega on formaalsed eeltingimused lasteaia uuenemiseks täidetud ning algab projekteerimine ja ehitushanke ettevalmistamine, tegelik ehitus algab järgmisel aastal. Valla taotlus hõlmas ventilatsiooni ehitamist, katuslae, fassaadi ja sokli soojustamist, veel alles jäänud vanade uste väljavahetamist, basseini kütte üleviimist keskküttele ning kõige eelneva projekteerimist. Kas kõik saab ka loodetud mahus tehtud, sõltub hangetel kujunevast ehitushinnast. Viimane on aga prognoosimatu, sest samalaadne töö ootab tegijaid veel sadades avalikes hoonetes.
Teine energiasäästuga seonduv ettevõtmine on Väätsa eakate kodu ehitamine, mille eeltaotlus sai majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga lõpliku heakskiidu. Väätsale kerkib üks viiest näidishoonest, mis peab tõestama energiatõhusa ehituse võimalikkust ja tulusust.Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames rahastatav näidishoone jääb lisaks oma tegelikule funktsioonile pansionaadina nö õppevahendiks teistele ehitajatele veel pikaks ajaks pärast ehituse lõppu, et vaadata, kuidas see maja meie kliimavöötmes tegelikult toimib, millised on kommunaalkulud, sisekliima ja ehituse vastupidavus. Järgmine samm pansionaadi rajamiseks on volikogus algatatud detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine.
Väätsa kõige suuremaks probleemiks on (kaug)kütte kõrge hind. Sellelgi on rohkem kui üks põhjus, neist esimene põlevkiviõli kasutamine. Eestimaine põlevkiviõli on teinud viimase aastaga rohkem kui 50% hinnahüppe. Teiseks hoonete üldine seisukord ehk soojapidamatus. Kolmandaks soojakaod trassides ning vähene võimalus tarbimist ise reguleerida.
Suuri küttearveid makstes ükskõik kas korteriomaniku või vallavanemana läheb mõte esmalt kaugküttest loobumisele. See on minu meelest aga kõige viletsam lahendus, sest nõuab igalt hoonevaldajalt märkimisväärseid kulutusi oma küttesüsteemi rajamiseks ja muudab elukeskkonna palju kehvemaks - tossav korsten ja küttepuude/hakke hunnikud iga maja kõrval, lisaks korteriomanike „teopäevad" katlakütjana. Seega peame otsima lahendusi odavama kütte, majade soojustamise ja trasside rekonstrueerimise näol.
On selge, et kõike korraga ei jõua. Korteriühistute ja energeetikaspetsialistidega toimunud arutelul tutvustati Kredexi toetusmeetmeid majade soojustamiseks. Siin algab kõik energiaauditist, mis teeb kindlaks suuremad lekked ja soovitab edasised tööd koos tasuvusarvutustega. See on ka eeltingimuseks, et taotleda Kredexi toetust, mis võib paremal juhul katta kuni 30% renoveerimiskuludest, lisaks pakub Kredex ühistutele laenu lisatagatist ja katab 50% energiaauditi maksumusest. Valla hoonetel on energiaaudit mõne aasta eest tehtud ning selle tõttu saame ka toetusraha lasteaia soojustamiseks või teame planeerida investeeringuid teiste hoonete soojapidavusse. Soovitan auditid tellida ka kõigil ühistutel, see ei ole mahavisatud raha.
Teine, väga lihtne viis soojaarveid kontrollida on soojussõlme paigaldamine, nii saab iga maja oma küttetarvet ise reguleerida ja jälgida. Tänaseni toimub kogu „juhtimine" katlamajast väljuva vee temperatuuri muutmisega, mis on mitte ainult ajast-arust meetod, vaid tingib ka selle, et mõnel on külm, teisel palav; ühed maksavad külmetades, teised aga palavusest avatud akende tõttu. Preagu on soojussõlm kahel ühistul ja koolil, kuid seisavad jõude, sest nii madala küttevee temperatuuriga on need kasutud. Järgmisest kütteperioodist hakkab katlamaja väljastama normaaltemperatuuriga vett, mis tähendab, et reguleerimine läheb iga maja enese kätte. Selleks tuleb sel suvel kõigil vältimatult investeerida soojussõlme rajamisse. Pogi OÜ spet-sialistide sõnul on see rahapaigutus suurusjärgus 1000-1500 € hoone kohta ning tasub ennast ühe-kahe kütteperioodi jooksul ära.
Kolmandaks jätkame koos Väätsa Soojusega uue kaugkütte lahenduse otsimist. Kõige perspektiivsem tundub üleminek maaküttele või muule soojuspumba tehnoloogiale. See nõuab küll suurt investeeringut, kuid vabastab meid pikaks ajaks kütteallikate hinnarallist ja enamikust püsikuludest. Nii suur projekt ei ole siiski soojaettevõttele või vallale üksi jõukohane ning uue keskkonna- ja energiasäästliku katlamaja rajamiseks peame otsima tuge välisfondidest. Kui finantstoetuse leidmine õnnestub, saab uue katlamaja rajamine reaalsuseks järgmisel suvel.
Energiasäästu mõtetega tuleb aga võtta maksimaalne energia päikeselt oma akude laadimiseks. Energilist kevadet ja päikest kõigile!
