Palupera koolilapsed uudistasid Olustvere mõisat
Kohapeal võtsid meid vastu teeninduskoolis turismindust õppivad neiud ja me läksime terve grupiga leivakojaks ümber ehitatud vanasse aita leiba vormima. Kõik nagu üks mees istusid laua taga ja vormisid endale sobiva kujuga leiva. Kakukesi sai südame, lille, kitarri ja igasuguste muude kujulisi. Õpetaja Valdis tegi kahekujulise ja arvas, et siis ta ei pea enam kellelegi kahte hindeks panema. Lõpuks lükati meie meistriteosed ahju ja järgnes vestlus leiva tähtsusest, rahvakommetest ja vanadest uskumustest.
Pärast leivakoja külastust jagunes meie grupp kaheks ja edasi tegutseti eri rühmades: sõideti traktori ja hobuvankriga, vaadati üle loomad ja tallid. Ruumis, kus olid läbi aegade eestlaste hobusevankrid makettidena välja pandud, oli uudistamist palju. Ühes ruumis leidsime eest ka topiseid metsloomadest, metslindudest ja kaladest.
Seejärel suundusime käsitöökotta, kus meisterdasime nukke. Täpselt nii, nagu vanasti. Siis aga viis tee mõisa peahoonesse, kus kõiki ootas ees pidulik lõunasöök. Kui kõht oli täis ja meel hea, valitses suur rahulolu. Kui peale lõunat riidesse panime, toodi kohale ka meie leivad, mis olid kenasti krõbedaks küpsenud. Kes tahtis, sõi kohe ära, kes tahtis, viis koju. Kõigile meeldis see päev väga.
Aitäh õpetajatele, direktorile, Olustverele ja tublidele õpilastele selle täiusliku päeva eest.