Keeni kooli esindajad käisid projektikohtumisel Poolas
Poolas viibitud päevad olid huvitavad ning tihendasid veelgi meie omavahelisi sidemeid: kohtusime mõttekaaslastega ja leidsime palju uusi sõpru. Külastasime kohalikke huviväärsusi ning kultuuriobjekte. Kõige eredamalt jäid meelde Tatra mäestiku suusakuurortid (Zakopane ja Gubalowka) ning Wieliczka soolakaevandus. Viibimine 130 meetri sügavusel maa all jättis kõigile erakordselt sügava mulje, lisaks kaunid soolaskulptuurid ning väärikad pühapaigad. Muljet avaldas ajalooline Krakowi linn oma suursugususes. Väga vahva päeva veetsime Kružlova koolis, mil tuli ette kanda kodutööd, võistelda teadmistekontrollis projektis osalevate riikide kohta, jalg- ja võrkpallis. Mõistagi võitsid spordivõistlused õpilaste võistkonnad. Samuti külastasime maavalitsust Grybowis, tutvusime kohalike vaatamisväärsustega ning saime osa Krynica tervisekeskuse teenustest. Üliemotsionaalseks kujunes lahkumisõhtu, mil paljudel tulid sõpradest lahkudes pisarad silma.
Mis Poolas projektikohtumisel osalenud õpilastele meelde jäi?
Siiri: See oli üks järjekordne tore ja kasulik kogemus. Tutvusin Poolas vaatamisväärsustega, kuulsin selle ajaloost ja nägin palju uut ja huvitavat. Uus minu jaoks oli ka peres elamine. Peretütrega saime inglise keeles igapäevased asjad õnneks aetud. Kuigi ülejäänud perekord inglise keelt eriti ei osanud, olid nad minuga väga sõbralikud ja kontrollisid kogu aeg, et mul oleks kõik korras. Väga palju sain Poolas oldud aja jooksul inglise keele praktikat. Kõik partnerriikide inimesed olid ka väga toredad. Oli üks mõnusalt veedetud nädal. Tüdruk, kelle perekonnas ööbisin, oli Kataržina. Kõige enam meeldisid mulle Tatra mäed ja Wieliczkas asuv soolakaevandus.
Arti: Eriti ilusad olid Tatra mäed, ise oleks tahtnud seal ära käia, aga vaated olid ka võrratud. Peres, kus elasin, oli 4 tütart. Maja oli suur ja ilus. Suhtlesime inglise keeles, kui tarvis, siis ka käte ja jalgadega. Reisimine avardab silmaringi ja keeleoskust, isegi vene keelest oli vahepeal kasu.
Silver: Poolas sõites nägin iga natukese aja tagant kirikuid, kõik nad olid erinevad. Perel, kelle juures mina elasin, oli suur, 3korruseline maja. Tubade seintel oli väga palju pilte Jeesusest. Peres olid ema, isa ja kolm last. Peretütar Agniežka ja kogu pere oli väga lahke. Perega suhtlemisel oli küll väikseid probleeme, sest nemad inglise keelt ei rääkinud, kuid vajalikud sõnad otsisid nad sõnastikust üles.
Kaks aastat on möödunud kiiresti ning õpilased ja õpetajad leidnud palju sõpru ja mõttekaaslasi. Laienenud on projektis osalevate inimeste silmaring ning muutunud maailmavaade ja suhtumine kaaskodanikesse. Arvame, et loodud kontaktid aitavad meid veel edaspidi ning koostöö ei lõpe projekti lõppemisega.
