Konkursist "Seeniorlaul 2011" võttis osa üle viiekümne lauluhuvilise

Kui tubli Pärnu kultuuritöö entusiast pr. Ülle Jaeger 2007.a. esimese konkursi korraldas, ei teadnud ta, et kohalikust ettevõtmisest areneb välja vabariiklik konkurss. Neli esimest korraldaski Ülle Jaeger. Käesoleval aastal toimus konkurss viiendat korda, osa võtta soovijaid oli üle viiekümne.

Konkursi tingimuste kohaselt tuli I vooru jaoks esitada CD plaat, mille järgi ţürii valis välja 22 lauljat II vooru, mis toimus Pärnus Tervise Kultuurikeskuses 16.aprillil k.a. Peale esinemisi valis

ž

ürii 10 lauljat III vooru. Esinejad olid kahes vanusegrupis, 50 - 65 ja 66-st edasi piiramata. Niisiis kummastki vanusegrupist sai lõppvooru 5 lauljat. II ja III vooru jaoks oli nõutud ette valmistada 3 laulu, millest 1 oli kohustuslik valik - Aarne Oidi laul, teised vabal valikul. Nõudeks oli veel see, et laulu pikkuseks võis olla 2 - 4 minutit.

Neile, kes lõpetasid II vooruga, jagati peale žürii istungit tänukirju ja kingitusi. Kõik see toimus väga lugupidavalt ja südamlikult. Üldse võib öelda, et nendel konkurssidel valitseb sõbralik ja üksteist abistav õhkkond. (mul on kogemus ka 2008.a. konkursilt). Konkursi eel oli kõigil võimalik teha lavaproovi koos saatjaga ja proovida mikrofone. Ajakava nägi seda ette. Kolmest tunnist piisas, konkurss algas kell 16.00. Kui žürii peale III vooru istuma läks, oli meile esinema kutsutud Sindis tegutsev ukraina naisansambel. Nende ilusate laulude suurepärane esitus ja kaunid kostüümid pakkusid kõigile rõõmu.

Konkursi korraldajad, kelle eesotsas žürii esimees, laulja ja kirjanik hr. Toomas Kuter ning peakorraldaja pr. Kaja Treuberg, olid ära teinud suure ettevalmistustöö. Osavõtjatele pole teada, kuidas neil üldse õnnestus praegusel majanduslikult raskel ajal selleks summasid leida. Konkurss toimus igati sujuvalt. Teadustajaks oli kutsutud Tallinna ülikooli noor professor (35!) hr. Ivar Soon, kes mõnusalt toreda huumoriga asja juhtis. Žürii kõige silmapaistvam liige oli pr. Therese Raide, kunagine "Estonia" teatri operetisolist, hiljem Tallinna Riikliku Konservatooriumi pedagoog ja kontsertmeister, kes k.a. tähistas oma 90.sünnipäeva Estonia Talveaias, kus ta andis kontserdi ja saatis end ise klaveril. Huvitav on ka see fakt, et laule esitati eesti, inglise, vene, rootsi ja itaalia keeles. Lõppvooru jõudnute hulgast valiti võitjad, mis žürii kommentaaride kohaselt oli üsnagi raske ülesanne. Nooremas vanusegrupis tuli esikohale Viljandi õpetaja pr. Sirje Rein, kes esines džässlauludega, vanemas grupis hr. Leonhard Kelle Tallinnast. Anti välja ka II ja III koht, mis mõlemas vanusegrupis läksid jagamisele. Neljas ja viies lõppvooru jõudnutest said konkursi laureaadi diplomid (ka selle loo kirjutaja). Lisaks anti kõigile hinnalisi kingitusi (raamatuid, CD plaate ja kontserdipileteid).

Autasude kätteandmine algas parimate klaverisaatjate tänamisega ja (minu rõõmuks!) kutsuti esimesena ette pr. Ivi Kask. Suures osas tänu temale õnnestus minu konkursil esinemine, sest ta on väga hea saatja. Koos temaga on julge lavale minna. Konkursil esitati ka omaloomingulisi laule, neist eriti meeldejääv oli Võrumaalt saabunud 87-aastase härra laul emast.

Miks ma kõigest sellest kirjutan? Aga selleks, et julgustada tuleval aastal kedagi veel meie vallast konkursile tulema. Kaotada pole midagi, külla aga võita.