Läbisõiduhoovis ei tahaks elada
Esimene variant - 728 km, teine - 815 km, kolmas - 816 km ja neljas - 885 km. Esimesed kaks varianti läbivad Pärnut ja kaks viimast varianti läbivad Tartut ja Valgat. Ma jätaks kaks esimest varianti kõrvale, sest need ei puuduta mind kuidagi. Kui üks kahest esimesest variandist peaks teoks saama, siis on mu järgnev jutt lihtsalt teoreetiline mõttemõlgutus. Aga kui peaks teostuma üks kahest variandist, kus rongid läbivad Valgat, vaat see huvitab mind küll, sest elan ise selles linnas ja üsna raudtee lähedal.
Lubatakse kiirelt Euroopasse, tšiuhti sinna ja tagasi. Rongide keskmine liikumiskiirus pidavat tulema 200 km tunnis. Aga kes garanteerib, et see meteoor-rong ka Valgas peatuma hakkab? Kui ta hakkab igas riigis mitu peatust tegema, siis keskmine kiirus kahaneb ikka kohe päris kõvasti. Pidurdus võtab aega, inimeste peale minek ja maha tulek ning ka kiirendus. Tõenäoline on, et üks peatus Eestis saabki olema - Tartus. Lätis peale Riia vast ka Valmieras ja ka Leedus kaks peatust. Aga võimalik, et Lätis ja Leedus tuleb vaid kummaski üks peatus.
See oli siis üks asja külg. Rongimüra ja muid kaasnevaid ebameeldivusi saame nähtavasti täiel rinnal „nautida", kuid hüvesid paraku mitte. Ent edasi-tagasi hakkavad voorima ka kaubarongid ja hoopis tihedamalt kui reisirongid! Eeldatakse, et 2020. aastal liigub mööda Rail Balticat põhjast lõunasse 9,8 miljonit tonni kaupa! Praegugi on raudteega külgnevatel aladel vibratsioon liiga suur, aga mis ta siis saab olema...
Ma arvan, et parem on, kui see kiirliin läheks Pärnu kaudu. Lätlased lubasid, et kahe aasta pärast saab siit Riiga sõita 120 km tunnikiirusega. Eestis on see juba võimalik ja esialgu piisab. Läbisõiduhoovis ei tahaks elada, ajagu siis poliitikud mistahes ümarat juttu, nemad ju raudtee läheduses ei ela.