Siis, kui krahv Berg ise veel Sangaste-mail rukkikasvatusega tegeles, käinud üks pisike teglane, keda Kratiks hüüti, tihti viljaaitades kavalusega teri näppamas.

Kuna krahv oli osavate kätega rukkiaretaja, oli vilja salvedes alati küllaga ja Krati peres nälga ei tuntud. Kus aga süüa, seal ka suid - tares kasvas tosinajagu väikeseid väänkaelu. Lisaks hakkas pereema ka tuttvate lapsi hoiule võtma ning sellest ühe pere algatusest kujuneski lasteaianduse areng siinkandis.

Praegu asub lasteaed Sangaste alevikus, lapsi pisut üle kolmekümne, kuid oma pitseri on kratipere siiski ka tänapäeva jätnud - need lapsed ei ole mitte tavapärased lapsed: kui juhtubki elu liiga üheülbaliseks muutuma, leidub alati keegi, kes mõne väikese vimka viskab ja seepeale lasteaiaelu palju värvikamaks muudab. Ei möödu päevagi mõnd salaplaani sepitsemata ning krutskeid harjutamata.

Selliseid erisusi arvesse võttes nimetati lasteaed peagi „Kratilaks".

Mäletamaks aga seda, kuidas kõik alguse sai, peetakse senini tähtsaks rahvatraditsioone ning tähtpäevi, eriti neid, mis seotud rukkiga.

Veel pakutud nimed: Rukkikratt, lasteaed Väikesed Sangarid, lasteaed Nipernaadi, Sannu, Helbeke, Säde, Sädemeke, Rukkilill, Pääsulill, Tammeke, Tõruke, Kaaramaa, Rukkirääk, Räägu, Merineitsi, Merihobu, Hobuline, SipS, Võrukael, Tibu, Tibuke(sed), Männike, Käbike, Saialill, Kanarbiku, Meetaru, Mesilind, Mesipuu, Nööbike, Jänks, Rõõmu Lasteaed.

Suur tänu osalejatele: Berit-Bärbel Rebane, Tiina Lääts, Riin Jakobson, Kati Ermel, Kaiti Lillipuu, Tiiu Borisik, Margus Lääts ja Stefi.

Teiega võetakse ühendust ja premeeritakse lasteaia aastapäeva üritusel, 5.novembril 2011.