Ilmastatistika järgi on tormipäevade arv aastas olnud Eesti viimasel 15-20 aastal registreeritud vaatlusajaloo suurimaid. Lugedes meretaseme lühiajaliseks tõusuks kuni 2 m ja tormilainetuse kahjustusmõju kõrguseks veel 2 meetrit, võib järgmise nn. sajanditormi mõju ulatuda rannavööndis tõesti 4 meetri kõrguseni.

Reaalselt toimib Eesti looderannikul ka vastupidine protsess - pärast viimase, kuni 3 km paksuse mandrijää sulamise lõppu 10000 aasta eest kerkis siinne maapind 100 m võrra. Maapinna kerkimine aeglustub, alanud aastatuhande algul on see siin ca 2.5 mm aastas (Tartumaal 0 mm, Setumaal maapind langeb).

Nõva valla ala merest kerkimisel viimase 5000 aasta jooksul taganes meri Veskijärve kõrge rannaliiva juurest Keibu laheni 6 km ehk keskmiselt 1.2 m aastas. Täpselt sama palju taganes meri aasta kohta Keibu lahes ka viimase 40 aasta jooskul (kaartide ja aerofotode võrdluses). Liivanerannas ja Uuejõel taganes meri veidi vähem, maaninakõvikutel- Toomaninal ja Võrguna ninal märksa vähem. Oktoobris 2009 ajal, kui kuni 70 cm madalvee aegu laevad Hiiumaale ei sõitnud, ilmus Keibu lahes nähtavale 50-100 m uut liivapinda.

KOKKUVÕTTEKS: Teoreetilise arvutuse järgi kerkib merepind järgmise sajandi jooksul Läänemeres 1 m võrra ja maapind kerkib looderannikul 2 mm aastas. Seega lõpeb Nõva rannas mere taganemine ja merepind kerkib 80 cm võrra. Tõenäoliselt täpselt nii ei lähe, kuid - elame, näeme!