Kas Nõva vald suureneb või väheneb?

Haapsalus esitles oma töö tulemusi rahvusvaheline kliimauuringute töörühm. Nende põhisõnum oli: selle sajandi lõpuks on merepind Eesti läänerannikul kerkinud ca 1 m võrra ja selle rannavööndisse tehtud ehitised jäävad vette.

Uurijad kinnitasid, et viimase 10-15 aasta keskmised õhutemperatuurid (ja õhus kasvuhoonegaaside taseme tõus) kogu Maa ulatuses on viimase aastatuhande kõrgeimad, polaaralade ning liustike jää sulab ja maailmamere tase (sealhulgas Läänemerel) tõuseb. Pikema kestusega rajatisi tasub püsti panna praegusest meretasemest vähemalt 3-4 meetrit kõrgemale.

Ilmastatistika järgi on tormipäevade arv aastas olnud Eesti viimasel 15-20 aastal registreeritud vaatlusajaloo suurimaid. Lugedes meretaseme lühiajaliseks tõusuks kuni 2 m ja tormilainetuse kahjustusmõju kõrguseks veel 2 meetrit, võib järgmise nn. sajanditormi mõju ulatuda rannavööndis tõesti 4 meetri kõrguseni.

Reaalselt toimib Eesti looderannikul ka vastupidine protsess - pärast viimase, kuni 3 km paksuse mandrijää sulamise lõppu 10000 aasta eest kerkis siinne maapind 100 m võrra. Maapinna kerkimine aeglustub, alanud aastatuhande algul on see siin ca 2.5 mm aastas (Tartumaal 0 mm, Setumaal maapind langeb).

Nõva valla ala merest kerkimisel viimase 5000 aasta jooksul taganes meri Veskijärve kõrge rannaliiva juurest Keibu laheni 6 km ehk keskmiselt 1.2 m aastas. Täpselt sama palju taganes meri aasta kohta Keibu lahes ka viimase 40 aasta jooskul (kaartide ja aerofotode võrdluses). Liivanerannas ja Uuejõel taganes meri veidi vähem, maaninakõvikutel- Toomaninal ja Võrguna ninal märksa vähem. Oktoobris 2009 ajal, kui kuni 70 cm madalvee aegu laevad Hiiumaale ei sõitnud, ilmus Keibu lahes nähtavale 50-100 m uut liivapinda.

KOKKUVÕTTEKS: Teoreetilise arvutuse järgi kerkib merepind järgmise sajandi jooksul Läänemeres 1 m võrra ja maapind kerkib looderannikul 2 mm aastas. Seega lõpeb Nõva rannas mere taganemine ja merepind kerkib 80 cm võrra. Tõenäoliselt täpselt nii ei lähe, kuid - elame, näeme!