Sini-must-valge võidupüha Tulimäel

Aeg sangarid kõik unustab
ja tandrid tasandab...

Rannu vallas on üks vähe teatud Vabadussõda tähistav mälestis Tulimäe Armuorus.

1936. a. Võidupühal toodi Elvast hobustega võidutuli Tulimäe Armuorgu, millest süüdati mälestustuli altaril ja jaanituli. Kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja kodutütred seisid kividest laotud tulealtari juures auvalves, süüdati gaasilambid, ajutiselt ehitatud laval toimusid etendused.

Üks põlvkond vabas Eestis oli täisealisteks saanud. Pandi alus Võidupüha traditsioonile Tulimäe Armuorus. Sündmust meenutab tulealtaril kivisse raiutud daatum: 23. VI 1936. See, mis järgnes Eestis vähem kui 4 aasta pärast, on kõigile teada. Ometi ei unustatud teed siia. 50 aastat hiljem, 23. VI 1986 tuldi siia taas ja kivi sai teisegi daatumi: 23. VI 1986.

Sellel aastal möödus traditsiooni algusest 75 aastat. Rohtukasvanud ja risu alla mattunud altarit võis üles leida vaid teadja inimene.

19. juunil käisin Tulimäel koos kolonelleitnant Riho Ühtegi ja tema perega. Ühtegi, kui üks Tartumaa kaitseliidu üksuse taasasutaja, tundis huvi siinse ajaloolise mälestuskoha ja kogu Tulimäe vastu. 22. juunil korrastasime koos kaasaga tulealtari ja selle ümbruse. Võidupüha õhtul, kui üle kogu Eesti süüdati võidutuled, võtsin endale, kui endisele Elva malevkonna ajaloopealikule, õiguse kaunistada altar lilledega ja süüdata sellel mälestustuli meie vaprate vabadussõdalaste mälestuseks. Oli ilus ja vaikne sõnajalgadest tulvil Armuorus istuda, mõtiskleda sini-must-valgeid mõtteid ja vaadata altaril võbisevat tuld.

Siinkohal tänan kõiki 83 peret, kes oma allkirja andsid Tulimäe kaitseks. Meie ühine väljaastumine ei saa jääda märkamatuks laiemale avalikkusele. Ilusat suve!