Võidu toonud viske pikkuseks oli 43,74 meetrit, edestades hõbedaviset 40 cm ga. Trenni teeb Triin Räpina Spordiklubis ning juhendaja on ta ema Karin Junson. Põhjust vastse Eesti meistriga pisut vestelda oli küll ja veel.

Mis tunne on olla oma vanuseklassis Eesti parim odaviskaja ?

Päris lahe on ikka mõelda, et Eestis pole minust paremaid minuvanuseid odaviskajaid. Kuid nüüd ei saa ka loorberitele puhkama jääda. Pean ikka trenni edasi tegema, et järgmistel võistlustel veel paremat tulemust saavutada.

Kas võistlus oli raske ja konkurendid tugevad?

Võistlus ei olnudki raske, sest läksin kohe esimese katsega juhtima ja jäingi esimeseks võistluse lõpuni. Kuid üks kõva konkurent mul oli, lõpuks kaotas ta mulle vaid 40 sentimeetriga.

Kui tihti Sa treenid?

Tavaliselt teen trenni 3-4 korda nädalas ning treener on mu ema Karin Junson. Spordiga olen tegelenud põhimõtteliselt terve elu, sest juba väiksest peale käisin emaga trennis kaasas ja tegin alati midagi natuke kaasa.

Miks oled valinud just kergejõustiku ja mis on Su lemmikala?

Ma valisin kergejõustiku, sest mu vanem vend ja õde käisid selles trennis ning mu ema oli treener. Midagi muud ei tulnud pähegi, teisi valikuid nagu polnudki.

Lemmikus alaks on ikka odavise, sest sellel alal olen ma võistlustel kõige paremaid tulemusi saavutanud. Aga muidu meeldib veel ka kaugushüpe.

Millega sa veel tegeled peale kergejõustiku?

Peale kergejõustiku tegelen veel võrkpalliga. Võrkpallis olen koolivõistkonnaga saavutanud väga häid kohti vabariigis Tegelen veel tantsimisega, olen Räpina Kotkaste tantsutüdruk.

Kas sport on sulle hobi või plaanid tulevikus spordist oma elukutse teha?

Kui ma kunagi ülikooli jõuan, siis ma ei usu, et ma kehakultuuri õppima lähen. Aga spordiga kavatsen kindlasti tegeleda veel väga kaua aega.

Palju õnne suurepärase saavutuse puhul ning mitmeid edukaid võistlusi!