Rahvarohke nädalavahetus Kullamaal
Looduskaitsjate kokkutuleku põhiteemadeks olid-Ülemaailmne metsa aasta ja Eesti ning Pärandkultuuri osa metsade säästvas majandamises. Kokkutuleku avasõnad ütles President Arnold Rüütel, kes on Seltsi auesimees. Kullamaa vallavanem Jüri Ott tutvustas kokkutulnuile Kullamaa valda, seal toimuvat majandustegevust ja vallaelu üldisemalt, samuti valla loodushoiu küsimusi. Läänemaa looduse omapärast ja aktuaalsetest looduskaitselistest probleemidest rääkis KKA regiooni juhataja Kaja Lotman. Kõnelejaid ja teemasid oli mitmeid (kava lisatud), kuid kindlasti pakkusid erilist huvi kokkutulnutele omade, Kullamaa meeste Ants Leedjärve, Lembitu Tarangu, Loit Lepalaane ja Ilmar Jõesoo etteasted, kes tutvustasid Kullamaa kirikut, kalmistut, kooli haljastust, arboreetumit, koduloomuuseumi ja ümbruskonnas pärandkultuuriga seotuid paiku. Enu Mäela juhatusel istutati Tobiase parki kaks puud.
Laupäeva õhtul kell 20.00 avati Kadrina Kirikukoori (dirigent Anne Peäske) lauluga Rohumäel mälestuskivi, mis märgib Kullamaa rahva esimese laulupäeva toimumist 100 aastat tagasi. Mälestuskivi avamisel kõneles vallavanem Jüri Ott.
Peale seda toimus meeleolukas kontsert, mille kavas oli palju muusikapalu, mis kõlasid ka 100 aastat tagasi toimunud laulupäeval. Laule saatis Kadrina pasunakoor (dirigent Kaido Järvsoo ja Kullamaa Muusikaseltsi sõprade orkester (dirigent Loit Lepalaan).
Kontserdi lõppedes ei tahtnud aplaus vaibuda, kuid lõpuks kustutas muusikajanu pisut see, et Kadrina Pasunakoori muusika saatel sai veel mitu tundi jalga keerutada ja pühapäeva hommikul tervitas jällegi ärkajaid tore hommikune puhkpillimuusika äratuskontsert. Ka Kullamaa kirik oli neil päevil muusika päralt, laupäeval toimus orelipooltund (organist Tooni Leedjärv) ja pühapäeval kell 12.30 Kadrina Kirikukoori kontsert, keda toetas muusikaliselt Kadrina Pasunakoor.
Kiitust ja tunnustust pälvisid Amanda Puhvet (Margot Smitt) ja Kullamaa pood (Kaja Nargla), kes tagasid, et see suur pere saaks kenasti toidetud ja ei peaks janu tundma. Nagu 100 aastat tagasi arvasid kullamaalased nüüdki, et „Laulupidu on südame asi. Nagu eesti keel ja meel, nagu armastus".
