Kohalike poolt aastaid tagasi rüüstatud mõisahoonetest võib asja saada
Raasiku vallavalitsus ja OÜ Põllutehnika jõudsid endise Perila mõisa lagunenud hoonete osas kokkuleppele. Nimelt omandas ettevõte ligi 10 aastat tagasi hoonetekompleksi ja on käesoleva suve lõpuks valmis ohtlike hoonete juurde ligipääsu piirama, sissepääsud sulgema ja varisemisohtlikud detailid kõrvaldama, kirjutab Sõnumitooja.
Ehkki vallavalitsus oli valmis omanikele trahvi tegema, sest algsest lubadusest ohtlikud hooned ühel või teisel viisil ohutuks muuta ettevõte kinni ei pidanud. Ettevõte suutis aga selgitada, et nad siiski soovivad olukorra lahendada ning vallavalitsus andis neile lisaaega.
„Eesmärk pole trahviraha teenida, vaid et asi saaks lõpuks korda," lausus Raasiku vallavanem Aare Ets.
„Samas peab ettevõtja ka mõistma, et selline vallapoolne vastutulek on nende viimane õlekõrs ja kui seda ei hinnata ehk sügiseks vastavaid meetmeid tarvitusele ei võeta, rakendame maksimummäärasid," lisas ta.
Ka OÜ Põllutehnika esindaja Priit Põldmäe oli kokkuleppega rahul: „Oleks tobe, kui peaks kütte asemel, mida kombainidele viljakorjamiseks vaja osta, maksma vallale raha. Anname tööd mitmele vallaelanikule. Pole mõistlik ettevõtet tappa."
Ta ütles, et Raasiku vallas on alati mõistlikud vallavanemad olnud, samas polevat ametnikud nii vastutulelikud: „Inimesed pelgavad ega usalda ametnikke. Tullakse vallamajja, räägitakse ausalt, mida teha tahetakse. Ametnik laseb asja valmis kirjutada ja siis saabub eitav vastus. Ümber Tallinna olevate valdade edu võti on selles, et sinna on tulnud tegusaid inimesi, loodud tootmistegevust, mis meelitab ka elanikke ja toob maksutulu. Millegipärast on Raasiku vald kuldse ringi valdade arengust kõrvale jäänud."
Mõisahooneid rüüstati
Priit Põldmäe jutustas, et OÜ Põllutehnika sai aastasadu seisnud mõisahooned enda valdusse kümmekond aastat tagasi, kui tahtis osta seal olnud viljakuivatusseadmeid.
„Kui sovhoosid ja ühistud lagunesid, oli ainus võimalus kuivatid pankrotist välja osta koos hoonetega. Alguses olid vanad mõisahooned korras, uksed olid ees ja sisustus ka. Tekkis mõte säilitada esiisade mälestus, mida tänastele põlvedele hea näidata."
Mõeldi Eesti-aegse muuseumi rajamise peale, kuid see osutunuks väga kalliks. Lisaks on nüüdseks kohalikud inimesed hoonet rüüstanud ja sisustust lammutanud.
„Nõukogude aeg oli vist rahva ära rikkunud. Külaelanikud arvasid, et see on nende vara ning sealt võib vabalt võtta ja lammutada. Pidevalt rüüstati. Talvel tehti sealt küttepuid," rääkis Priit Põldmäe.
Ta tõdes, et olukord on läinud paremaks : „Külaliikumine aktiviseerus. Andsime külaseltsile hoonetest välja varisenud kive bussiootepaviljoni rajamiseks."
Priit Põldmäe ütles, et loodab edaspidi hoonele otstarbe leida: „Pole mõtet kinnistutele tööstushooneid taastada, eriti kui vald tahab sinna vahele külaplatsi. Loodetavasti saab uus vallavanem mu mõtetest aru ja suudame koos vallaga leida näiteks Leader-raha ja hoonetele mingi piirkonda sobiva otstarbe. Kui kogu külakeskus mõistlikult lahendada, saab paiga korda teha ja kohalikele tööd."
