Tüli põhjaks on vastuolud IRLi isamaalise tiiva ehk “kampsunite” ja Res Publica poole
vahel.

Kõige suuremat nördimust tekitavad “kampsunites” võtted, mida Res Publica pool kasutas 2010. aasta jaanuaris toimud suurkogul võimu haaramiseks.

“Me kõik olime tunnistajaks, kui äkki tekkisid erakonna liikmeteks uued inimesed, kes tulid suurkogule vaid selleks, et ettenähtud mustri järgi hääletada. Erakonnasiseselt on see avalik saladus,” kirjeldasid olukorda IRLi Tallinna ja Harjumaa piirkonna kaheksa liiget oma avalikus kirjas IRLi esimehele Mart Laarile. “Hiljem selgus, et muu hulgas oli erakonda vastu võetud mittekodanikke.”

Riigireetmise elemendid

Juulis saadetud kirja üks autoreid, endine IRLi Tallinna kesklinna osakonna esimees ja IRLi revisjonikomisjoni esimees Indrek Varik leiab säärase võimuhaaramise kohta väga valusaid sõnu.

“Eraisikuna ütleksin, et selles võib näha isegi riigireetmise punkte, kui erakonnas võetakse võim poolvägisi ja saadakse selle arvelt ministrikohtadele,” ütles Varik Maalehele. “Eks see ole vastavate organite otsustada. Ja ka rahvas peaks lõpuks välja ütlema oma arvamuse, mis ta niisugusest käitumisest arvab.”

Tänavu kevadel ametisse astunud valitsusse pääsesid IRList ministrid Jaak Aaviksoo, Mart Laar, Juhan Parts, Helir-Valdor Seeder, Siim Valmar Kiisler ja Ken-Marti Vaher.

Just siseministri tooli hoidva Vaheri ümber on koondunud “Pagari tänava poisteklubi” (siseministeeriumi hoone asub Pika ja Pagari tänava nurgal), kes isamaalaste arvates erakonda manipuleerib.

“Erakonna esimees ning juhtkond ei tohi jätkuvalt eelistada “Pagari-tänava poisteklubi” tagatuba diskussioonile lihtliikmetega ning struktuuriüksuste esimeestega,” tõdesid kaheksa isamaalast oma kirjas Mart Laarile.

Leppimise võimalus

Sel nädalal on võimalik tüli maha matta, sest IRLi juhatus kiitis heaks osa Riigikogu liikmete Andres Herkeli ja Tõnis Lukase sõnastatud muudatusettepanekutest erakonna põhikirjas.

Kui nädalavahetusel kogunev erakonna suurkogu need ettepanekud vastu võtab, karmistub uute liikmete vastuvõtmise kord.

Samuti reguleeritaks erakonna esinduskogude valimise mehhanismi, et vähendada valimismanipulatsioonide õnnestumise võimalust. Lisaks on ette nähtud mitmed meetmed erakonna sisesuhtluse ja sisedemokraatia edendamiseks.

“Aga alati võib suurkogul tulla nn hääl saalist, mis ettepanekud pea peale pöörab. Kuid paistab siiski, et dialoog kui selline on praegu teise poolega avatud,” arvas “8 kirja” üks autoreid Tarmo Kruusimäe, kes on Tallinna volikogu liige, IRLi volikogu liige, endine Tallinna Kristiine osakonna esimees ja ühenduse Rahvuslased esimees. “Ju on teine pool aru saanud, et mõne asjaga on vint üle keeratud.”

Riigikogu liige Tõnis Lukas leidis samuti, et ettepanekutega soostumine näitab edasiminekut erakonna sisedemokraatias.

“Aga kas põhikirja muutmine toob kaasa ka sisulised muutused või läheb sellega nii nagu Nõukogude Liidu konstitutsiooniga, mis oli kirjatähe poolest kõige demokraatlikumaid maailmas, aga mida keegi ei järginud – see selgub alles tulevikus,” lisas Lukas.

Erakond kui suvetuur

Kruusimäe sõnul puudutavad põhikirjamuudatused siiski vaid IRLi siseelu juriidilist vormi.

“Päris suur mure on seegi, kuhu meie erakond on maailmavaateliselt liikumas,” rääkis ta. “Mind isiklikult ei rahulda see, et me oleme erakondade reitingutabelis betoneerinud endale neljanda koha. Me võime ainult tänada, et tagantpoolt pole keegi meid praegu ohustamas.”

Kruusimäe sõnul on IRLi vaated hägustunud ning kunagisest rahvuslik-konservatiivsest erakonnast on saamas rahvapartei.

“Laiematele massidele meeldimise püüd eeldab aga mittemidagiütlevust,” tõdes Kruusimäe. “Räägitakse, et meil on rahvapartei, et meil on hästi lõbus ja vahva ja me teeme nii, et kõigil oleks tore. Minu kui aatelise inimese jaoks on see natuke liiga meelelahutuslik, see on nagu suvetuur lauluväljakul.”

Kruusimäe loodab siiski, et nädalavahetuse suurkogul jõuavad IRLi eri leerid leppimiseni. “Praegu on erakonnas tegu päris suure usalduskriisiga, aga mul on hea meel, et sellest on kõik osapooled aru saanud. Ootan vaimset leppimist ja pingete mahalaadimist, et tekiks äratundmine, et oleme ikkagi üks meeskond.”

Ka Varik leiab, et Res Publica ja Isamaaliidu taustaga inimesed võiksid normaalselt koos töötades moodustada suurepärase meeskonna.

“Ei ole ju kunagi olnud saladus, et see pool erakonnast, mis tuli Res Publicast, on rohkem tehnoloogid ja mänedžerid ning Isamaaliidu poolt tulid maailmavaadet kandvad inimesed. Neist võiks kokku saada hea pundi,” arvas Varik, kes ise astus omal ajal just Res Publicasse.

Kruusimäe lisas, et usaldamatuse säilimine oleks suur kaotus mitte ainult IRLile, vaid kogu Eestile.

“Sest uut võimalikku valitsuskoalitsiooni praeguse asemel ei tahaks isegi ette kujutada,” vihjas ta võimalusele, et ühes IRLi lagunemisega langeb ka praegune valitsus.