Tehtu on loorbereid väärt
Korteriühistu Puiestee 7 juhatuse liige Enn Kruuse on rahu ise. Ja on ka põhjust, sest maja on korras, ehitajad lõpetamas viimaseid töid ja mis peaasi - kõik on korralikult tehtud.
Enn Kruuse on rahul nii projekteerijate, ehitajate kui ka ehitusjärelvalvet teinud spetsialistiga.
Probleeme ei ole, tänaseks on kõik arved ehitajatele makstud ja KredExi toetus samuti käes.
Otsus tuli kergelt
"Meil ei olnudki väga raske, sest meil on vähe inimesi, ainult 12 korterit. Keegi polnud vastu, kõik said aru," räägib Kruuse. "Eks me plaanisime seda juba ammu, sest maja oli ikka väga jube. Ja pole mõtet teha poolikut asja. Kui näiteks ventilatsiooni ei tee, siis maja läheb nässu. Ma ei kujuta ette, mis saab neist majadest, kus ventilatsioonisüsteem on jäetud tegemata, kümne aasta pärast."
Kui ühistu 2009. aastal moodustati, koguti remondifondi aasta läbi 5 krooni ruutmeetrilt ehk 32 eurosent ning oli üksjagu tegemist, et sellega vähemalt välisuksed ja trepikoja aknad vahetada. Maja vundamendist katuseni renoveerimiseks tuli ikkagi võtta laenu, mis tõstis remondifondi makse 1,45 €/ m2.
"Küttearvetelt on kokkuhoid umbkaudselt sama nagu energiasääst protsentuaalselt. Muidugi sõltub see palju sellest kui külm on talv, kui palju inimesed korterist oma radikaid reguleerivad," ütleb Kruuse. "Algul kaalusime ka meie võimalust minna vaid 25-protsendilise toetuse peale ja teha lihtsalt õhuklapid, aga kuna laenusumma vahe oleks olnud ainult 3000 eurot odavam, siis sellest mõttest me ka sama kiiresti loobusime. Otsustavaks sai ka asjaolu, et kahel viimasel karmil talvel tekkis õhuklappidega majades klapi sees jäätumine, seespoolt hakkas jää sulama ja vesi tilkus tuppa. Samas on õhuklapp ikkagi parem kui üldse mitte midagi. Õhuklapi omapära on see, et talvel külmaga peaks ta olema suletud, seega kasutegur on väike. Kõige parem lahendus on ikkagi soojatagastusega ventilatsioon, mis viib korterist välja niiskuse. Niiskus teadagi tekitab hallitust ja nii edasi."
Ühistujuht on rahul
Enn Kruuse ütleb, et on näinud igasuguseid töötegijaid ja firmasid, kuid ütleb, et nende kortermaja puhul kõik klappis, seisakuid polnud ja kõik sujus.
"Polnud sellist asja, et mõni ehitaja seal viilib või hilineb," kiitis Kruuse.
Ka ilm soosis fassaaditöid, sundides ehitajad vaid kahel päeval vihmapühasid pidama.
"Käisin vaatamas Balti Vara umbes viis aastat tagasi tehtud fassaadi siinsamas kõrval Õuna tänaval, ühistu esimees töö kvaliteedi üle ei kurtnud," ütleb Kruuse. "Balti Vara tegi meile väga täiusliku projekti ja projekteerija ise oli ühtlasi ka projektijuht - see on hea variant. Mulle meeldib, kuidas Balti Vara projekteerijad on lahendanud aknaplekkide süsteemi, et aknapleki ääre on aknapõskede juurest keeratud kaarjalt põskede sisse, mis välistab veel ja niiskusel võimaluse sattuda fassaadi kahjustama. Pole kellegi teise juures näinud seda."
Puiestee 7 maja laoti 40 cm kõrgemaks, ehitati ventilatsioonikorstnad ja katuseluugid. Keldriaknad toodi maapinnaga ühte tasapinda ja aknad läksid kõrguselt kitsamaks. See tähendas projektimuudatust ja nüüd tuleb taotleda linnavalitsusest kasutusluba.
Akende tarnija soovitas küll ka teised aknad viia ühele tasapinnale krohviga, aga kuna majal oli enamus aknaid juba varem vahetatud, oleks see osutunud väga keeruliseks ja kalliks. Sestap sai välistasapinnale tõstetud vaid keldriaknad.
Küttesüsteemi projekteeris ja paigaldas Tartu firma OÜ Splitter, kelle töö väärib Kruuse sõnul lausa loorbereid.
"Splitteri töö kvaliteet on hea. Meil olid siin mõned nüansid, et radikad tulid natuke võimsamad ja töö läks sedavõrd natuke kallimaks. Lasime panna ka kallimad kraanid, regulaatorid ja automaatõhutid, sest odavatega on probleeme. Eriti õhutajatega viimasel korrusel."
Majal on nüüd individuaalne küttesüsteem, igaüks reguleerib vastavalt vajadusele, pole karta üle- või alakütmist. Kõikides korterites asendati radiaatorid Purmo radiaatoritega, mida ehitajad hindavad praegu saadaolevatest plekkradiaatoritest parimateks. Et kõik peab täpselt vastama projektile, siis asendati kõik radikad uutega.
Väga rahul on ühistujuht ka omanikujärelvalvet teostanud Henry Reinokiga.
"Väga tubli mees, jagas kõike. Kui vaja, lasi ümber teha - ehitajad juba teavad teda. Ta käis kõik kohad ükshaaval läbi, jälgis nüansse, mida ise ei oskakski tähele panna," räägib Kruuse.
Varem beežikas tumepruunide otsaseintega kolmekordne kortermaja on nüüd ühtlaselt beež, tumepruun sokkel ja välisuksed annavad kontrasti.
"Tahtsime jätta ühtlaseks, et siis pole hiljem endal muret värvimisega," ütles Kruuse.
Erinevalt Tartu mnt 27c lahendusest käib Puiestee 7 majas ventilatsioonisüsteemi juhtimine nii öelda tsentraalselt, seda korterisiseselt reguleerida ei saa. Maja välisseinale kinnitatud temperatuuriandur annab ventilatsioonisüsteemile juhised, millisel režiimil peaks töötama. Kui õues langeb temperatuur alla 21 kraadi, siis lülitub süsteem automaatselt soojatagastuse peale.
Nagu selgub, ei saa Puiestee 7 ühistu juht siiski veel öelda, et nüüd pole juhatusel enam muud teha, kui jälgida raha laekumist. Õige pea seisab ees kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine ja trepikodade remont.
"Ärge mind väga kiitke, sest ilma inimeste nõusolekuta poleks see teoks saanud," ütleb Kruuse lõpetuseks. "Ma tahan alati head ja parimat lahendust ja see on praegu maksimaalne, mis võtta annab. Ja seega on hea tunne, et Elvas sai jälle üks maja korda ja nägusaks."
KOMMENTAAR:
KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler:
Elva korterelamud on senini olnud rekonstrueerimistoetuse taotlemisel väga aktiivsed ning loodame huvi jätkuvat kasvu. Puiestee 7 korterelamu sai KredExilt renoveerimiseks 35% toetuse. Renoveerimine võeti majas ette põhjalikult, mida näitab fassaadi, katuse, sokli ja küttesüsteemi üheaegne renoveerimine. Lisaks paigaldati ka individuaalne küttearvestussüsteem. Oleme Puiestee 7 tehtud töödega rahul ning loodame, et maja on eeskujuks ka teistele Elva korterelamutele, kes alles planeerivad renoveerimistöödega alustamist. KredEx eraldab rekonstrueerimistoetust korterelamutele kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012.
