Annilo märkis, et arvestades kalapüügi tugevat sõltuvust loodusest ja kalavarudest, tasuks kaluritel otsida ka alternatiivseid võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.
"Euroopa Kalandusfondi meede 4.1 pakub selleks mitmekesiseid võimalusi. Näiteks Läänemaa kalurid on taotlenud raha võrkude valmistamiseks tarviliku õmblusmasina ostmiseks, "ütles ta.

"Käega ei tasu lüüa ka siis, kui idee teostamine algul ebaõnnestuma kipub või väga raske tundub. Näiteks paikkonna elulaadi tutvustava Avinurme Elulaadi Keskuse loomisesse suhtusid mitmedki piisavalt skeptiliselt, kuid rahade taotlemine läks korda ja nüüdseks on Avinurmeks kogu Eestis tuntud turismimagnet," ütles koolitusel firma Nutifikaator juhatuse liige Lauri Jalonen.

„Mõistagi tuleb soodustada vene keelt kõnelevate Peipsi-äärsete elanike eesti keele õppimist. Keele selgekssaamiseks kulub aga omajagu aega. Kalanduse ja sellele lähedaste valdkondadega seotud teemaderingi ja ettevõtluse arendamise tutvustamisega tuleb kiiresti alustada. Nii on venekeelsed koolitused vajalikud ja põhjendatud," lisas Jalonen.

Õppepäevadel jagasid teavet ka põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna nõunik Heiki Jaanuska, Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse konsultant Kadri Rist ja MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuht Andri Plato.

"Alajõel ja Kasepääl esinenud lektorid sisustavad ka koolituse, mis algab 30. augustil kell 9.30 Kallaste Keskkooli saalis. Venekeelsed õppepäevad kutselistele kaluritele saavad teoks esmakordselt. On rõõmustav, et koolituste vastu tunnevad lisaks kutselistele kaluritele huvi ka teised rannikuäärsed inimesed, kusjuures osalejate hulgas on rohkesti neidki, kes ennekõike on tegelenud oma igapäevatööga ja on seetõttu saanud enesetäiendusele vähem tähelepanu pöörata," lasus Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.