Täpsustusi Rannu valla ajaloost
Veidi kaugem ajalugu vajaks aga veel tõsist uurimist, sest rahva seas liigub väga erinevaid seisukohti. Vaidlusi on tekitanud neis samades meenutustes kirjutatu, et pärast viimase külanõukogu esimest istungit käisime viimase vallavanema Teodor Peerna kalmul. On väidetud, et viimane vallavanem oli Vahi talu peremees Edgar Ots ja Peerna oli külanõukogu esimees. Olles nüüd asja uurinud, võin väita, et eelnimetatud väide ei pea paika. Edgar Ots oli vallavanem saksa okupatsiooni ajal ja tema abiks oli Johannes Palo. Viimane arreteeriti pärast sõda ja suri Magadanis vangistuses. Edgar Otsa perekond oli küüditatavate nimekirjas (vastavad toimikud on olemas ajalooarhiivis), kuid põgenes Rannu mailt ning pääses küüditamisest. Küüditati vaid tema ema Liine. Miks teda kätte saadi, pole mulle teada.
Tundub, et inimesed on unustanud, et vallad eksisteerisid kuni 1950. aastani, mil maakonnad muudeti rajoonideks. Selle ajani oli kohapeal topelt võim, sest valdade koosseisus olid külanõukogud. Nii olid Rannu vallas Rannu, Kure (Kureküla) ja Sangla (mõnes dokumendis Sangla-Jõesuu) külanõukogud. Teodor Peerna, kes sõja algul oli vallasekretär, oli pärast sõda vallavanem kuni valdade likvideerimiseni. Tõsi küll, ametlik nimetus oli tollal valla täitevkomitee esimees. Hinnangud Peerna kohta on väga vastuolulised. Mullegi on ette heidetud, et miks teda nii austati kalmulkäiguga, sest ta olevat olnud punane ja mis kõik veel. Tahaks seetõttu lisada siia mõned hinnangud.
Sõja algul Rannu vallas tegutsenud miilitsavolinik Jaan Vares, kes osales ka 1941. aasta küüditamisel ja oli väga kulakuvaenulik, on kirjutanud, et Teodor Peerna oli vallasekretärina väga korrektne ja täpne ja teda hindasid nii tööinimesed kui ka kulakud.
Olen ise juhuse tõttu saanud lugeda kirja, mis saadeti Rannu vallast 40ndatel aastatel maakonna täitevkomiteele ja milles kaevati, et vallavanem Teodor Peerna on liiga leebe ja ei tegele kulakluse likvideerimisega. Ei maksa unustada, et olid olemas ka külanõukogude esimehed ja muud tegelased, neist mõne kohta on hinnangud üsna ühesed. Kas mitte neist kanalitest ei lastud käibele Peernat mustavaid kuulujutte, et ennast puhtaks pesta? Olen saanud hinnanguid Peerna kohta ka teda hästi tundnud ja temaga vallas koos töötanud inimeselt, kelle hinnangul oli Peerna aus Rannu valla inimene ja selle hinnangu andjat küll punaseks ega mitte ka roosaks nimetada ei saa.
Tuleb aru saada ka sellest, et ülikeeruline aeg tegi tollaste vallajuhtide elu ja töö üliraskeks ja kõigi vastu hea olla oli võimatu. Riigi poolt peale pandud rängad kohustused (metsalõikus, teede hooldus, põllumajandussaaduste normid jne.) tuli jagada vallaelanike vahel ja täita.
On andmeid, et Teodor Peerna hoiatas inimesi küüditamise eest.
Iseasi on, kui kellelgi on ümberlükkamatuid fakte otsesest kuriteost. Mõningane karmus karmil ajal ei ole veel iseenesest kuritegu. Selge on see, et kõiges halvas peeti süüdlaseks ka kohalikku võimu. Nii on see ka nüüd ja oli eriti siis.
