Mille üle meie haridusvaldkonnas rõõmustada saab

Uus kooliaasta on alanud. Palusime maavalitsustelt, et nad annaksid teada, mida positiivset nende maakonnas hetkel haridusvaldkonnas toimub. Üldiselt ollakse rahul sellega, et viimasel ajal on renoveeritud mitmeid õppeasutusi. Kuid näiteks Tartu maakonnas on kasvanud esimesse klassi minejate arv ning noored pedagoogid tulevad üha meelsamini kooli. Vähemalt taristu osas tundub Eestis seis hea olema, ka Hiiumaa ja Saaremaa saavad rõõmustada korras koolide ja lasteaedade üle.

Hiiu maakonnas on maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna hariusnõuniku Ivi Remmelgi sõnul positiivset palju - heas korras koolimajad ja lasteaiad (ühes lasteaias on renoveerimistööd  käimas), teotahteline (püsi)kaader, koostöö, laienenud võimalused huvialahariduseks, nõustamisteenuste parem kättesaadavus ja palju muud.

Saare maakonnas kasvab õpilaste arv, maakonnas on toimiv koolivõrk, 24 maakonna koolis on kaasaegsed õpitingimused 22 koolis. Edukalt töötavad ka Kuressaare Ametikool ja Tallinna Tehikaülikooli Kuressaare Kolledž.

Ida-Viru rõõmustab eksamitulemuste, Lääne-Viru Porkuni kooli pärast

Rõõmudena toob Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Helbe Pajula selle, et riigieksamite tulemuste järgi koostatud pingerea esikümnes on Narva Humanitaargümnaasium seitsmes. Paremuselt teine maakonna kool, keelekümbluskool Narva Vanalinna Riigikool, kaheteistkümnes. Pingerea viiekümne kooli hulgas on 6 Ida-Virumaa kooli.

Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja Klaire Ründva sõnul teeb neile rõõmu see, et koolihooned on korras ja remonditud ning 1. septembril algab kõigis koolides õppetöö. Samuti käib Jõgeva linnas riigigümnaasiumi moodustamise ettevalmistus.

"Lääne-Viru maakonna hariduselus on rõõmustamiseks põhjust kuna Porkuni koolil on uus kompleks, mille tulemusel on õppetingimused muutunud oluliselt," räägib maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Marge Lepik.

Pärnumaa on saanud spordikomplekse ning vähenenud on noorte väljalangevus põhikoolist

Pärnu maakonnas teeb rõõmu see, et koolide töö- ja õpikeskkond on viimasel kümnendil oluliselt parenenud, KOIT kava toel on haridusasutused saanud kaasaegsed võimlad, spordikompleksid. Pärnu Õppenõustamiskeskusest on kujunenud kaasaegne, kogu maakonda teenindav õppe- ja karjäärinõustamist pakkuv haridusasutus, kust saavad tuge ja abi nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad. Pärnu linnal on põhjust rõõmustada hea õppetaseme üle koolides ning koolide õppesuundade mitmekesise valiku üle. Tunneme rõõmu, et Pärnu linnas on mitmekesine huviharidus ja palju võimalusi noorsootöös osalemiseks. Vähenenud on väljalangevus põhikoolist. Õpiraskuste ilmnemisel võimaldatakse õpilastele erinevaid tugiteenuseid.

Tartu maakonnal on positiivseks pooleks noorte pedagoogide tulek kooli, seda vaatamata palganumritele. Tänavu tuli neid kokku 12. Maakoolides läheb esimesse klassi mullusest poolsada last rohkem. Kohalikud omavalitsused hoolivad väga haridusest ning loovad võimalusterohkeid ja kaasaegsed õppekeskkondi. Omavalitsusjuhid, muretsedes nii kogukonna kui koolide jätkusuutlikkuse pärast, püüavad luua noortele peredele mugavamaid võimalusi maapiirkondades elamiseks (lasteaiakohti on loodud järjest juurde Kambja, Tartu, Luunja ja Haaslava vallas, Elva linnas jm). Rõõmustav on ka see, et koolitoit on maitsev ja endiselt suhteliselt odav.

Kaja Mõtsa, Valga maavalitsuse avalike suhete juhi, sõnul on Valgamaa Kutseõppekeskuse uus õppekompleks valmis, kutseõppeasutused on populaarsed ning  järjest paraneb kutse- ja karjäärinõustamine. Äsja valmis Valgamaa hariduselu aastaraamat.

Harjumaal on maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liidersi sõnul rõõmu paljudest tublidest koolidest, kus lastele koolirõõm alles jäetakse. Õpetajad ja koolidirektorid vastavad enamuses kvalifikatsioonile.