Lapsed korjasid tarkusi ja lahutasid meelt
Meie valla lastekaitsespetsialist Elviira Hendrikson pakkus selle laagri läbiviimise Uusna külamajale. Teades oma piirkonna lapsi , olime laagri korraldamisega kohe nõus. Panime kuulutused üles. Juba paari päevaga oli nimekiri täis ning soovijaid oleks veelgi olnud. Otsustasime toidud külamajas ise valmistada ning tänu sellele saime ja lubatud raha eest kolmepäevase laagri.
13. juunil olidki kõik lapsed kokkulepitud kellaajal kohal. Iga laagripäeva alustasime virgutusvõimlemise ja pisikese lõunaootega. Esimese päeva olime plaaninud läbi viia töiselt, et lapsed õpiksid midagi tegema ja hiljem sellest rõõmu tundma ning puhtust armastama.
Kordamööda rohisid lapsed hekialust, puhastasid kõnniteed, niitsid muru ja värvisid bussiootepaviljoni. Küll oli kena vaadata, kui innukalt nad olid oma töösse süvenenud! Lõunaks olid kõigil kõhud tühjad.
Pärast sööki mängisime ja varsti üllataski meid EPR-i Viljandimaa seltsi sekretär Merit Laan suurte vahvlijäätise tuutudega ning kaasahaaravalt esitatud esmaabi tutvustusega.
14. juunil sõitsime Viljandisse, kus meid võttis kõigepealt vastu politseiameti vanemleitnant Riho Rei. Ta tutvustas meile politseimaja, rääkis oma tööst ning näitas selleks vajalikku tehnikat. Lapsed said arvutitest näha, kuidas Viljandi linnas liiklust kontrollitakse. Nii mõnelgi noorel tekkis huvi sellise raske, kuid huvitava elukutse vastu.
Tänasime meeldiva vastuvõtu eest ja liikusime edasi Viljandimaa päästeteenistusse, kus meid juba ootas Eda Mõim, kes pidas toreda ja õpetliku loengu ning kinkis igale lapsele raamatukese. Samas said lapsed näha, kui kiiresti peavad päästeteenistuse töötajad väljakutse saabudes kaitseülikonna selga saama ja tööpostile jõudma. Nad said ka ise proovida kiiruse peale riidessepanekut ja mõni oli päris kiire.
Edasi sõitsime Holstresse Viljandimaa jahimeeste lasketiiru. Valmistasime ühiselt lõunasöögi ja hakkasime Kaido Puki rahulikul juhendamisel õhupüstolitega märklehele täpsust laskma. Aeg möödus otsekui lennates oligi käes aeg hakata kodu poole sõitma.
15. juuni hommikul olid lapsed juba varakult kohal. Ees ootas põnev päev, mille oli kavandanud meie oma küla noormees, noor kaitseliitlane Rauno Pettai.
Lapsed said kuulata kaasahaaravat loengut kodutütardest ja noorkotkastest ning nende pääsemisest kaitseliitu. Lastele tutvustati sõjarelvi ja nad said ka ise neid katsuda.
Kaitseliitlase seljakoti pakkimine ja riiete selgapanemine võttis päris pika aja, sest iga laps tahtis ka riided selga saada, vaatamata sellele, et mõne pisema kallutas raske seljakott päris külili. Raskete seljakottide, inventari ja erirõivastega alustasime mõnusat matka ümber Uusna küla. Meie hulgas oli kaks noorkotkast, kes oskasid sõdurilaulu üles võtta.
