Oma teatetantsukohale pidime minema tund enne etteas­tet. Imavere memmede koht oli ilusasti sildiga märgistatud. Milvi ja Liia mõõtsid igale paarile sada meetrit välja, panime küünlad põlema ja ootamine läks lahti. Mulle tundub, et see öine tants oli palju huvitavam, kui oleks olnud päeval.

Poolik kuu valgustas veidi. Mõni meist oli mitmete helku­ritega kaitstud, mõni kandis helkurvesti.

Oodates tegime proovi, käisime naabertule juures olijatega juttu puhumas... ja siis need vilkurid paistma hakkasidki! Kell näitas parajasti kesköötundi. Närv tuli juba sisse. Natuke veel ja siis jõudsid Leili ja Elve tantsides meieni, ulatasid suure tea­tepulga (mis tuli üllatusena, sest meie teada seda ei pidanudki olema) ja tants läks lahti. Esimene veok oli tagant lahtine, seal oli ka inimesi, kes kõigile kaasa elasid. Tagumine auto kind­lustas meie julgeoleku. Peale oma meetrite lõpetamist oli veel kõigil tahtmine edasi kepselda. Seda me siis teise auto taga tegimegi. Pärast ühiselt muljetades tundus paljudele, et muu­sika ei olnud see, millega me proove tegime. Igatahes me tant­sisime ja liikusime rütmis ja kõik olid väga ülevas meeleolus! Oli üks lõpmata vahva ja meeldejääv üritus! Siinkohal tervitan palavalt kõiki tantsukaaslasi ja õpetaja Milvit, kes me oleme nüüd väikesel puhkusel.