100 Palupera-Puka last metsas
Maleva juhtkond andis mõtte, et koostöös valdadega võiks korraldada lastelaagreid, kus isamaalise kasvatuse kõrval saaksid noored ka õppida midagi kasulikku ja olla samal ajal looduses.
Koostöös korvpalliklubiga "Ribi" esitati Valgamaa Partnerluskogule noorte Leader meetmesse projekt „Puka-Palupera laste ühislaager 2011", milles oli eesmärk 100 lapse laagrisse viimine.
Vaatamata kahtlustele, kust need 100 last leitakse, projekti toetati.
23. augusti hommikul viisid valdade bussid laagrilised Soontagale, kuhu Kaitseliidu Valgamaa Malev oli ette valmistanud toreda laagriplatsi. Seal oli seiklusrada, võrkpalliväljak, lipumast, väliköök, varjualused jpm. Kuna laagris oli lapsi 7-17eluaastani, siis oli see enamikule elu esimene välilaager. Rohkem mures ja ärevil olid lapsevanemad kui lapsed, kes põnevusega ootasid eelseisvaid laagripäevi. Meiega oli siiski ka ilmataat, kes saatis laagriks päikselisi päevi.
Laager algas ühise rivistusega, kus lapsed jagati vanuse järgi rühmadesse ja seejärel Kaitseliidust rühmajuhi said. Rivistusel tutvustas laagriülem, Kaitseliidu Valgamaa Maleva noorteinstruktor Kaimo Vahtra kodukorda, reegleid ja lühidalt eelseisvaid tegevusi.
Pärast rivistust oli iga rühma esimenes ülesanne püstitada sõjaväetelk ja oma magamisase korda teha. Olgugi, et paljudel olid kodust kaasa võetud madratsid ja magamiskotid, oli ka Kaitseliit oma varudest toonud piisavalt tagavaraks magamiskotte ja matte. Iga rühm pidi õhtuks valmis joonistama rühma vapi ja välja mõtlema 5-7minutilise taidluskava teemal „Minu selle suve suurem seiklus". Kavad olid väga huvitavad ja lõbusad, kuid kõige rohkem jäi meelde 9aastaste rühma etteaste, kus nad mängisid 5 minutit jalgpalli ja lõpuks teatasid - "Eesti võitis!"
Teise päeva sisustas MTÜ Palupera Käsitöökoda, kes tutvustas iidseid käsitöövõtteid. Lapsed said õpetust, kuidas valmistada kasetohust mänguasju. Õpetati noaga puukoorest laevukeste voolimist. Ja eelkõige seda, kuidas noaga ohutult ümber käia. Sai voolida puulusikaid, punuda kõlavööd või õppida nõelumistehnikas sukkade kudumist. Valmistati ka iidseid tehnikanippe kasutades pronksist prosse ja sõrmuseid. Kõige populaarsem töötuba oli vist küll LARBI mõõkade valmistamine. Need on väljanägemiselt üsnagi pärismõõga sarnased, kuid pehmeks polsterdatud. Õhtul tutvustati lastele, kuidas vanasti meie esivanemad riides käisid, näidati ka tõelist muinassõdalase varustust ja korraldati eri rühmade vahel mõõgaturniir. Päeval said rühmad metsas paintballigi mängida.
Kolmanda päeva sisustasid politsei ja päästeamet, kes näitasid oma varustust, tutvustasid noortele ohutust nii liikluses kui ka tulega ümber käies. Meeleolukaimaks oli laagri lõpuks tuletõrje korraldatud vahupidu. Lapsed said vahus möllata nii palju kui tahtsid.
Toitlustuse eest seisid head Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna vabatahtlikud, kes tegid lihtsat, maitsvat ja toitvat sõdurisööki. Kuna lapsed ei ole harjunud regulaarselt kella järgi sööma ja kogu aeg ei saanud näksida ka, siis mõni kurtis, et vahepeal tuli nälg peale hoolimata sellest, et süüa pakuti tublisti.
Laager lõppes piduliku rivistuse ja lipu langetamisega. Tagasisidelehtedelt võis lugeda, et laager lastele meeldis ja lubati ka edaspidi sellistest üritustest osa võtta. Ent juba olidki bussid kohal ning asuti koduteele, pead täis muljeid kolmest huvitavast päevast ja seljas mälestuseks laagrisärk.
Kõikide osapoolte arvates läks laager korda ja arvati, et võiks seda ka järgmisel aastal korrata.
Lõpetuseks on paslik tänada toetajaid ja abilisi - Palupera ja Puka valda, Kaitseliidu Valgamaa Malevat ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonda, Valgamaa Partnerluskogu, hulka vabatahtlikke ja eriti tunnustada alati rõõmsameelset ja abivalmist laagriülemat, Kaitseliidu Valgamaa Maleva noorteinstruktorit Kaimo Vahtrat ja projektijuhti Ants Manglust. Ilusat kooliaastat kõigile laagrilistele!
