Juurus sündisid kandled

„Kannelt valmistades sa ei loo ise tegelikult mitte midagi, vaid leiad selle loodu puu seest üles," mõtestas Juurus väikekannelde meisterdamise kursust läbi viinud kandlemeister Mihkel Soon lahti pilli loomise protsessi.

Kannel kinnitab Juurus kanda - rahvamajas tegutseb kandlering, sel aastal peeti Mahtra seltsimajas maakondlikku kanneldajate laagrit, siit on kandlepisiku saanud mitmed kandleõpetajad.

Selle nädala teisipäevast kuni reedeni võeti kultuurkapitali toel ette väikekandle meisterdamine, kus osales kaheksa huvilist - viis täiskasvanut ja kolm last, kes eile õhtul said pärast nelja tihedat tööpäeva koju viia oma kätega valmistatud kandle. Kaks last tegid pilli koos vanemaga, nii et kursuse lõpuks valmis kokku kuus kannelt.„Kuna ma juhendan kandleringi, siis teadsin, et nii mõnedki on huvitatud kandle tegemisest," rääkis Juuru rahvamaja juhataja ja kursuse korraldaja

Terje Kaur

. Tema käe all on varem valminud kaks kannelt. Teiste osalejate jaoks oli kogemus esmakordne. „Kandle meisterdamine on eriline tegevus, protsess, mille käigus areneb ja sünnib midagi. See on minu jaoks võrreldav lapse sünniga," sõnas kandleõpetaja.

Esimesel päeval andis noor kandlemeister Mihkel Soon lühikese ülevaate kandlevalmistamise ajaloost ja vajutati saag puusse. Enne seda aga valiti õige puu - võeti puupakud sülle, kuulati puu heli ja aduti, et see ei ole tavaline puupakk, vaid seal on juba heli sees olemas. Teist päeva pidasid osalejad kõige vaevarikkamaks, sest siis tuli teha puutööd, et tulevast pilli seest tühjendada ja sellele väliskuju anda. Kolmandal päeval võeti ette kaane tappimine ning viimasele päevale jäi õlitamine ja keelte kinnitamine. Päevad olid pikad ja kestsid hommikust kuni hiliste õhtutundideni välja. Terje meelest peabki üks õige kannel sündima läbi valu. Mihkel Soone jaoks on aga kandlemeisterdamine vaid nauding. Nende erinevad tunnetused vaid kinnitavad mõlema sõnu, et pilli loomine on emotsionaalne ja loominguline tegevus, mida iga looja elab läbi omal viisil.

Terje tegi oma esimese kandle valmis siis, kui ei olnud veel pillimängugi selgeks õppinud. Võrumaal pärit Mihkel Soonel oli seevastu küll kandle sõrmitsemine enne päris oma pilli meisterdamist selge, kuid ta tunnistas, et kandle tegemine on teda alati rohkem paelunud kui sellel mängimine. Praeguseks on tema käte all kandleks sündinud ligi seitsekümmend pilli. Kui võtta tõena Mihkel Soone sõnu, et ühel meistril peaks elu jooksul valmima vähemalt samapalju kandleid, siis võiks öelda, et mees on oma elutöö teinud. Arvestades tema noort iga, see tõenäoliselt siiski nõnda ei ole, seda enam, et kunagi folgil õpitubades kandlepisikuga nakatunud mehele on pillivalmistamine praegu igapäevaseks tööks.

Kui provotseerida osalejaid küsimusega, miks nad veetsid neli pikka päeva puutööd tehes, pusides ja nokitsedes, väikestest tööõnnetustest plaastrid sõrmedel, selle asemel, et tellida pill mõnelt kandlemeistrilt, kõlas ainuvõimalik vastus - ise pilli luues tekib sellega emotsionaalne side.

Kõiki valminud kandleid võib näha ja kuulda augusti lõpus Juurus aset leidval traditsioonilisel perepäeval, kus kõik osalejad esinevad ja oma pillidest viisid välja sõrmitsevad.

Kuna mitmetel soovijatel ei õnnestunud sel korral omale kannelt meisterdama tulla, on Terje sõnul kindlasti ka järgmisel aastal selleks uus võimalus.