10 aastat Neeruti Seltsi

Neeruti Selts (NS) sündis 17.septembril 2001.aastal kaheksa asutajaliikme poolt. Seltsi esimeseks esimeheks sai selle tegelik looja ja hing Enn Loik (19.09.1938- 02.04.2003).

30. aprillil 2002. aastal registreeriti selts Mittetulundusühingu (MTÜ) liikmeks. Esimese tegevusaasta lõpuks oli seltsis 28 liiget. Seltsile on valitud 7-liikmeline juhatus.

Seltsi loomise lühike eellugu

Miks „lühike eellugu" nii suure sisu ja tähendusega ettevõtmisele? Põhjus on väga lihtne: Neeruti Seltsi sündi valmistati ette pika aja jooksul, teadmata, kuhu välja jõutakse või milline saab olema seltsi tegevuse eesmärk. Erinevad uurijad ja koduloolased on viidanud üsna kaugesse minevikku, otsides sealt Neeruti kui maastikuala ja müüdi kaudu pidepunkte, mis võimaldasid hiljem n-ö otsi kokku tõmbama hakata. Peale Enn Loigu oli veel teisigi neerutolooge, kelle hulgast tõusis esile Eduard Leppik oma põhjalike kirjatöödega. Oli ka neid, kes Neerutist leidsid impulsse loominguks (Else Vunderlich, Enn Loik jt, mis värssideks või proosapaladeks sulandununa lõid omalaadse tausta tõsimeelsetele Neeruti-uuringutele.

Olulisi samme NS-i tekke suunas võetakse ette läinud sajandi 90ndatel aastatel. 1994. aastal tekkis Loigu eestvedamisel „Kadrina kultuurigrupp", mis oma klubilaadse tegevusega püüdis midagi praktilist ära teha. Sündis idee anda välja koguteos „Neeruti". Kuid mitmel, peamiselt majanduslikul põhjusel, jäi koguteos välja andmata.

Kuid töö Kadrina kultuuriloo jäädvustamisel jätkus; teemad olid ära jagatud üksikute kirjutajate vahel. Idee teostumisele aitasid kaasa ka 1974. a Kuresöödil avatud Neeruti-aineline püsiekspositsioon. Ajaleht Kodukant andis 1997. a juunis välja erinumbrina „Neeruti", milles Loik avaldab artikli „Neeruti klubi ehk üks ettepanek Neeruti sõpradele oma ühenduse loomiseks. See koondaks inimesi, kes on huvitatud Neerutis käimisest /.../ suurem ja perspektiivsem eesmärk on igati kaasa aidata Neeruti kui geograafi lise ja kultuurilise paiga säilitamisele ja arendamisele.

"See oli juba otsene märguanne Neeruti sõpradele, et on vaja liituda. Samaaegselt tegi Loik eeltööd ka pressis, avaldades nii maakonnalehes kui ka mujalgi Neeruti-teemalisi lugusid. Peale selle suhtles Enn Loik pidevalt siinsete kultuurihuvilistega, selgitas ja heitis naljagi, põhiteemat - Neerutit - seejuures kordagi unustamata.

Huvireisid, matkad ja looduslähedus

Seltsi juubelit tähistanud liikmete üldkoosolekul tõdes seltsi esimees Tiiu Uusküla, et põhikirjalised ettevõtmised on enamjaolt ellu viidud ning seltsil on kavas vastu võtta uus arengukava aastateks 2012-2017. Suuri lootusi on pandud seltsi tööruumide lõplikule väljaehitamisele Kadrinas Pargi tn 3 (tuletõrjemaja). Sel aastal valminud loodustoale peab järgnema ajalootuba, kuid kõik võtab aega, sest selle rahastamine ei käi lihtsalt.

Esimees mainis ka abilisi, kes seltsi tegevusse mõistvalt suhtuvad, abi on olnud ka liikmetest, kes talgutel on ruume korrastanud. Suure populaarsuse on võitnud liikmete huvireisid, millega tehti algust juba 2003. aastal. Matkadelt looduskaunitesse paikadesse on tagasi tuldud alati rohkete muljete ja uute teadmistega. Neeruti seltsi peamiseks „objektiks" ongi olnud loodus ning selle tundmaõppimine. Sellesse tegevusse on kaasatud ka õpilasprojektid Kadrina keskkooli viiendate klasside õpilastele, kes giidi juhendamisel õpivad tundma loodust.

Seoses loodustoa valmimisega on nüüd võimalik korraldada õpitubasid ja näitusi juba oma ruumides. Huvilisi nendes osalemiseks jätkub. Järgmisest aastast hakatakse tegelema ka kodulooga. Kadrina oludes on kodulool avar tegutsemismaa, sest küllaga on veel avastamata paiku ja inimesi, kelle tegevus omal ajal pani aluse nii ühistegevusele kui ka rahva kultuurilisele harimisele. Et ollakse ühe katuse all koos endisaegse tuletõrjedepooga, on kavas hakata eksponeerima ka tuletõrjetehnikat, mis ka põhikirja sisse kirjutati.

Seltsi rahaline eelarve on üsna kasin, seetõttu arvas nii mõnigi koosolekul osalenu, et juhatus peaks otsima võimalusi teenuste kaudu või muul viisil sissetulekute suurendamiseks. Samas arvati ka, et kerge see ei ole, sest seltsi kogu tegevus on rajatud ühiskondlikule tööle ja paljugi sõltub abistajatest. Vallavanem Aivar Lankei lausus oma sõnavõtus, et kümme aastat on pikk aeg seltsi tegevuses. Ta tuletas ka meelde Suurbritannia Eesti saatkonna töötaja Ene Jürna osa Neeruti seltsi rahalisel toetamisel, millel oli tookord otsustav tähendus. Lilleõie said asutajaliikmed ning selts kingituseks Püha Katariina kuju.

Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani rääkis koostöö laiendamisest kooli ja seltsi vahel. Uuel õppeaastal rakenduv põhikooli ja gümnaasiumi seadus näeb ette kolme valikaine olemasolu, et gümnaasiumina edasi tegutseda. Üks nendest ainetest on loodusteadused, just see ala, millega Neeruti selts pidevalt tegeleb.

Kunstnik Ilme Loik kinkis juubeliks omavalmistatud kunstieseme - kauni lauanõu.