Ja läksime taas...
Üha rohkem räägitakse tänapäeval elukestvast õppest, seega võib see olla algus väga pikale teekonnale.
Olen vist juba kunagi kirjutanud, et minu jaoks on kooliga seonduvalt kaks ilusat päeva aastas. Need on esimene koolipäev ja lõpuaktus. Esimesel neist on alustajad väikesed, viksid ja viisakad, arglikud ja mõnevõrra nukulikud. Teisel juhul on tegu juba täiskasvanud (või peaaegu täiskasvanud) inimestega, kes saavad küpsustunnistuse. Aga kas ka küpsuse? Ka nemad on viksid ja viisakad, nüüd aga juba enesekindlad noorukid. Aga nende kahe päeva vahele ühe klassi mõttes jäävad aastad täis õppimist, vallatusi, ulakusigi ja mida kõike veel. Ju siis see ongi küpsemine.
Tänavust avaaktust ilmestas taas uue koolijuhi tööleasumine. Kui eelmisel aastal vallatledes küsisin Rannu Netilehes väikese jütsi suu läbi, et ei tea, kas uus direktor oskab ujuda, siis selgus varsti, et ei osanud. Esimene tutvus uue direktoriga nüüd oli minu jaoks küll lootustandev - märkasin temas koolipapat parimas mõttes, nii hellust kui ka rangust. Minu palvelkirjutas ta lühidalt ise endast.
Ülaloleval fotol on alustajate klass veeltäies koosseisus koos oma klassijuhtajaga. Tagapool kooliuudiste rubriigis olevatel fotodel on üks alustajatest puudus, sestpalaviku tõttu ei saanud ta õues pildistamisel osaleda. Jääb vaid loota ja soovida, et haiguspäevad võimalikult vähe alustajate teekonda segama hakkaks.
Head lugejad! Soovime koos edu ja õnne kõigile, kes alustasid või jätkavad kooliteed! Soovime kannatlikku meelt ja visadust õpetajatele!
