Elvas tuleb Monomaania
Kelle idee oli korraldada Elvas moniteatrite festival?
Idee pärineb meie Tartumaa Muuseumi pedagoog Anneli Aanilt, kes käis selle mõtte välja talvel. Ja mulle meeldis see väga! Jagasin väärt ideed nii Sinilinnu direktrissi Leelo Suidtiga, Tartumaa rahvakultuuri spetsialisti Astrid Halliku ja Eesti Harrastusteatrite Liidu juhatuse liikme Kristiina Oomeriga, kes kõik kiitsid selle mõtte väga heaks. Sel ajal polnud veel midagi kuulda Pärnu Monomaffia festivalist, mis mõeldud kutselistele teatritele, ja nii oli see väga uudne mõte teha Eestis midagi väga eripärast ja põnevat, mida seni veel tehtud pole.
Peatselt aga levis info suvise festivali kohta Pärnu ja siis lugesin, et ka Indrek Taalmaal tuli see mõte just kevadtalvel. Tema sõnul on igas Euroopa riigis on monoteatrite festival, ainult Eesti oli must lammas, kus sellist festivali polnud. Kuna ta ise on esinenud taolistel festivalidel mujal maailmas ja ka Lätis-Leedus, siis tuli tal mõte korraldada niisugune festival ka Eestis. Nii sattusid mitu inimest peaaegu samal ajal erinevais paigus üsna ühtemoodi mõtlema. Anneli mõte oli teha rahvusvaheline festival, aga sel aastal me selleni ei jõudnud. Tuli kõigepealt maad kuulata ja välja selgitada, mida Eestis üldse selles vallas tehakse.
Kuidas festival nime sai?
Kui Pärnu festivali nimi on Monomaffia, siis tuli mul mõte nimetada meie festival Monomaaniakd. Tegemist on heas mõttes "haigusliku" seisundiga, kus inimestel on tegutsemistung ja hea tahe teha teatrit, mida nad armastavad.
Monomaanial on esinejad valdavalt Otepäält?
See oli ka minu jaoks suur üllatus, ma ei teadnudki, et Otepääl tegutseb draamaklass. Aga see on suurepärane, et noored inimesed tahavad end proovile panna. Otepää draamaklassist on neli esinejat. Siin on ilmselt juhendaja väga aktiivne ja innustav olnud ning julgustanud noori osalema ja monolavastuse kogemust saama.
Ega harrastusteatrid väga selliseid ühe näitleja tükke vist ei lavasta?
Neid ikka on, aga siis on enamasti tegu küpsemate näitlejatega, kes otsivad enesearenguvõimalusi ning soovivad teha midagi uut. Aga nagu näha, on juba ka noored huvilised tekkinud. Muidugi on raske leida ka head mononäidendit.
Monoetendus on professionaalilegi küllaltki raske?
Jah, see on päris raske. Olles nüüd ise monolavastusega üles astunud, näen, kui palju see nõuab ja kui raske on tegelikult publikut peos hoida ja jäägitult köita. On imetore, et meiegi festivalil on esialgse kava kohaselt üheksa esinejat. Aga neid on veel ja see annab lootust, et ehk järgmisel aastal on meil juba mitmepäevane festival!
Milline neist monotükkidest sulle endale kõige enam meeldib ja mida soovitaksid kindlasti vaadata?
Mulle endale meeldib väga Margus Mankini esinemine ja tema "Külatraagik". Margus Mankin pälvis selle rolliga harrastusteatrite riigifestivalil 2010 parima meesnäitleja preemia ning osales eelmisel aastal ka rahvusvahelisel teatrifestivalil "Balti Ramp", kus sai suure tunnustuse ja tähelepanu. Ta on tõesti väga hea! Aga vaadata soovitan kindlasti kõike. Enda etendust soovitan ka, mõtlemisainet peaks jätkuma. Ja minu meelest on hiiglama tore, et Elva inimestel on suurepärane võimalus näha väga erinevat teatrit - ja see kõik tuleb koju kätte!
Sinu lavastus on läbinisti sinu oma - ise kirjutasid, ise lavastasid ja ise mängid ka?
Minu kirjutatud ja mina mängin, aga lavastas Astrid Hallik. Mul on väga hea meel, et ta minu näidendit lugedes sellega kohe haakus ja leidis enda jaoks olulisi seiku, mis teda puudutasid.
Kust sul tekkis selline mõte?
Hädavajadusest. Kui 1. septembril 2010 kuulutati Elvas välja koolirahu, siis küsis linnavalitsuse avalikkussuhete juht Merike Järv, kas Elva näiteringil ei ole midagi sobivat sel puhul esitamiseks. Paraku ei olnud. Küll aga oli mu endine klassiõde, Tartumaa Muuseumi pedagoog Anneli Aan mulle just rääkinud Soome kirjaniku näidendist "Halb ema", mis on mõeldud monoetenduseks, ja küsis, et kui oleksin huvitatud, siis tema hakkab tõlkima. Muidugi olin ma huvitatud! Käisingi idee välja ka Merike Järvele, kuigi veel ei teadnud, mis on näidendi sisu. Kui Annelilt tõlgitud materjali kätte sain, oli selge, et see esimesel koolipäeval esitamiseks ei sobi ja siis olin ma olukorras, kus olin lubanud anda etenduse, kuid polnud näidenditki! Ainuke võimalus oli kirjutada ise sobiv näidend. Minu kujutluses oli see teismelise lapse ema monoloog ja selle ma kirjutasingi.
Siinkohal ütlen kõige suurema tänu Annelile, kes üldse niisuguse mõtte andis, et mina võiksin mängida monoetendust. Tema usk minusse ja innustus pani käima uskumatu masinavärgi, mis päädib nüüd meie oma teatrifestivaliga! Aitäh, Anneli! Sestap, kallid inimesed, innustage oma lapsi, sugulasi, sõpru, lähedasi heade sõnadega ja usuga nendesse - see annab neile tiivad! Uskuge - hea sõna on parem kui leivakõrvane.
Lavastus on kõikvõimalikel konkurssidel aina esikohti saanud. Milles võib olla selle edu saladus sinu arvates?
Ehk ongi see asjaolu, et paneb mõtlema ja endalt küsima, milline lapsevanem ma ise olen. Usun, et paljud võivad paralleele tõmmata oma või tuttavate eluga. Ehk on edu saladus selles, et see puudutab paljusid ja sunnib endasse vaatama. See on päris valus lugu. Lastel on ainult üks lapsepõlv - see on mõtlemisekoht vanematele.
Kas Monomaanial on ka žürii ja pärjatakse parimaid?
Festivalil on kolmeliikmeline žürii, kes peab selgitama parima meesnäitleja, parima naisnäitleja ja parima lavastuse. Kui žürii tahab veel kedagi esile tõsta, siis on žüriil see õigus.
Oled nii Elva harrastusteatri kui Tartu Vilde teatri näitleja?
Jah, olen tegev mõlemas teatris ja see on minu jaoks suurepärane võimalus tegelda võimalikult palju teatriga. Elvas on reeglina aastas üks lavastus välja tulnud, Vilde teatris on 3-5 uuslavastust aastas. Mitte et ma kõigis neid mängiksin, aga mõnes lavastuses ikka.
On olnud erinevaid projekte ka mujal Eestis, Pokumaal ja Mulgi Kultuuri Festivalil Naval. Need kõik on minu jaoks äärmiselt huvitavad olnud. Suvel tegime näiteks muusikavideot - jälle väga fantastiline kogemus!
Millal saab jälle näha Elva harrastusteatrite suvelavastusi?
Loodetavasti leiab Vanemuises eelmisel hooajal väga hõivatud olnud Raivo Adlas sel hooajal taas aega ka Elvas lavastada. Kuuldavasti on tal juba mingid plaanid olemas ja see on Elva trupi jaoks väga hea uudis. Tahan loota, et Elva suvelavastused jäävad traditsiooniks, sest igal juhul on see oodatud sündmus Elva kultuurielus. Usun, et järgmist suvelavastust saab juba järgmisel suvel näha. Ja oleks ju tore, kui koos Sinilinnu Harrastusteatri suvelavastustega võiks Elva rahvas suvel nautida erinevaid monolavastusi nii Eestist kui mujalt maailmast ja et monolavastuste festival Elvas kujuneks oodatud suviseks kultuuripeoks.
