Varbla Spordiseltsi Suvepäevad Matsis - üritusest saab rääkida vaid ülivõrdes
Augusti viimasel nädalavahetusel suundusidki Varbla Spordiseltsi liikmed ja -sõbrad Matsiranda. Üles oli pandud igaks juhuks 10 meetri pikkune telk, kuna ega ilmaolusid iial ette tea. Ajakava olid ürituse parema kulgemise tarbeks kirja pannud Eve ja Harli.
Reedel, 26. augustil kella 17.00-20.00 vahel oli kogunemine. Seati üles oma ajutine elupaik suvepäevade veetmiseks. Edasised tegevused olid nädalavahetuse ettevalmistava sisuga. Päikeseloojangul lõõgastav võrkpall, õhtupimeduses kuid tehisvalguses kauboimäng pesulõksudega, söök ja jook ning muljetamine.
Laupäeval, 27. augustil pidi äratus olema kell 09.00, kuid kerged hõisked tulid kuuldavale juba peale kukelaulu ja kõlama hakkasid taas eelmisest õhtust pooleli jäänud isamaalised laulud. Lõplikuks äratuseks kõlas Tõnis Mägi esituses „Koit". Ülesaetud rahvas koondus telgi juurde, kus Eve eestvedamisel toimus virgutav hommikvõimlemine. Raske on toimunut sõnadesse panna, sest seda oleks pidanud ise kogema. Seejärel loositi rahvas võistkondadesse, mille tulemusena moodustus neli võistkonda. Kerge hommikusöök ja algaski esimene sportlik osa - teatevõistlus, mille käigus tuli kõigil, lisaks erinevatele tegevustele, läbi joosta ka jahedast mere veest. Seejärel algas võrkpalli turniir. Enne lõunapausi tuli veel minna võistkonniti kaevama mereäärt, kuna Harli oli ca. 50 cm sügavusele liiva alla ära peitnud hulgaliselt avamata „karastusjoogi" plekkpurke. Peale rannariba üleskaevamist mindigi teenitud lõunasöögile. Ajaliselt keskmisest pikema kõhukinnituse järel pandi tegema meid midagi, mis tekitas hulgaliselt vaidlusi. Kuid see oleks juba pikem jutt ja seetõttu jätkaks päeva ülevaatega. Jällegi mindi mere äärde liivale, kust said alguse meelelahutus-sportlikud tegevused, mis jätkusid ka metsa all. Veel enne päikeseloojangut kostitas Eve rahvast põhjaliku mälumänguga. Ja siis, ja siis läks kogu see metsaalune seltskond mererannale, sest ka meie pidime päikeseloojangul süütama oma küünlad ja lõkke. Põhjuseks just muinastulede öö ja olla ka üks osa katkematust tulede ketist. Meie seltskonda olid sisse sulamas kolm prantslast, kes olid ratastega Hispaanias teekonda alustanud. Ka nemad said nüüd aru, mis põhjusel süüdati ranniku ääres lõkkeid. Pool tunnikest istumist veel valgustava lõkke juures ja seejärel tagasi oma telklaagri juurde, kus hakkasid taas kõlama isamaalised laulud. Kuna seltskonnas oli ka võõrkeelt kõnelevat rahvast, siis kõlasid metsa all ka mõned itaalia ja prantsuskeelsed meloodiad. Oli tõsiselt lõbus ja lahe ning ka juttu jätkus kauemaks.
Pühapäeval, 28. augustil toimus äratus millegipärast samalaadselt eelnevale hommikule. Sama kellaaeg ja isamaalised muusikapalad. Kuid peale kerget hommikusööki tuli hakata asju pakkima ja metsaalust koristama. Kui kodinad olid kokku lapitud ja enamus juba lahkunud, siis viimanepunt rahvast jäi istuma veel RMK lõkkekoha ümber. Siis külastasid meid veel need kolm prantslast, kes ütlesid, et nende jaoks oli see viimane õhtu olnud „elu-üritus" ning jäävad seda veel pikalt meenutama. Peale nende lahkumist visati lakkamatult silmi märgavat ja kõhulihast pingutavat huumorit. Kuid lõppudelõpuks tuli ikkagi ette võtta teekond tagasi argipäeva.
Kokkuvõtlikult räägikski üritusest vaid ülivõrdes, sest kõik oli super - ilm, seltskond,
meeleolu, korraldus jne. Tänusõnad Evele ja Harlile, kes suutsid kohaletulnud rahva nii öeldes „enda pilli järgi tantsima panna". Ja muidugi tänud ka toredale seltskonnale.
Järgmiseid huvitavaid tegemisi ootama jäädes...
