Lõpuks jõudsime kauni metsajärve äärde, milles ujumisest tundsid meie vaprad naised siirast rõõmu. Meie fotograaf Anne Meiesaar jäädvustas pildile kaunimad vaated järvest ja matkarajast. Matk jätkus ümber südamekujulise järve ja sealt tagasi looduskeskuse poole. Ühise lõunalaua taga maitsesime kaasatoodud piknikutoite ja pidasime suvelaste sünnipäevi.

Keha kinnitatud, kuulasime looduskeskuse perenaist, kes rääkis selle keskuse ajaloolisest taustast, tutvustas oma valdusi ning jutustas rahva hulgas levinud müüti salapärasest järvest. Meid kutsuti tagasi talvisel ajal, et nautida sealset lumerohkust ja metsa vaikust. Muljetest lummatuna asusime koduteele.

Kes veel ei ole käinud Aimla Looduskeskuses ja sealsetel matkaradadel - minge kindlasti!