Külavanem Viktor Rõbtšenko sõnul ühte konkreetset idee autorit ei olegi: „Mõte käidi välja ja kohe oli külarahvas sellega päri. Igaüks mõtles, kuidas tema saaks protsessi panustada."

Asjaosalisi, kes andsid oma panuse, oli kokku üle kahekümne inimese. Maaomanik Kalju Järva andis lahkesti loa enda maatükki kasutada, et küla seltsielu veelgi enam hoo sisse saaks. Ja 16. mail asusid Silvar Lilleõis ja Andres Kuhi maalappi linttraktoriga kiige püstitamiseks ette valmistama. Umbes samal ajal raporteeris Indrek Rõbtšenko, et kiige joonised on valmis: „Nüüd on materjali vaja."

„Anna mõõdud, võtan sae ja lähen metsa," umbes säärase optimismiga vastas sellele Taavi Köster. Ja nii oligi -- materjal oli nädala pärast olemas ja kuu lõpuks tõi Margus Kibus need metsast „ehitusplatsile".

Praegu saab seda juba kiigeplatsiks nimetada. Kes sõidab Kärdlast Käina poole, peaks vahetult enne Tubala teeristi heitma pilgu paremale. Nii poole kilomeetri kaugusel paistabki äsjavalminud kiik. Külarahvas ei keela ka kiikuma minna.

Ehitustöid juhtinud Indrek Rõbtšenko kutsus noored mehed - - Priidu, Kaimar ja Janar Lilleõie, Hergo Tasuja ning Tauri Rebeli -- juuni esimesel nädalavahetusel kokku ja „seda võibki ametlikuks ehituse alguseks lugeda," ütles Viktor Rõbtšenko, kes kõiki ehituse etappe ka pildistas.

Samal ajal kui ehitusplatsil auke kaevati („Kive oli rohkem kui mulda," selgitas Tauri Rebel) ja palke ette valmistati, tuli ka rauda hankida, sest vaid puidust kiike ei valmista. Viktor Rõbtšenko, kes oli kogu protsessi otste kokkusõlmija, sai Tõnu Saliniga Taebla Auto OÜ-st ja Taavi Stommaga Paler PT OÜ-st kaubale, et nad rauaga töid sponsivad. Õnnelikult läks ka sepa- ja rauatöö tegijate leidmisega.

Reedik Talp, Jaan Puuri, Toomas Kivistu ja Rein Ilisson ehk koguni neli meest andsid oma panuse.

„Kui kiige ehituse idee välja käidi, sai tähtajaks võetud jaanipäev. Et külarahval oleks ühisel jaanipeol vanade traditsioonide kohaselt ka kiikuda võimalik," selgitas Viktor Rõbtšenko. „Aga et ehitusmehed sellist suurt kahe võlliga kiike varem ehitanud polnud ja tegid seda oma põhitöö kõrvalt, siis olid viimased päevad ikka väga pikad." Aga tähtajaks saadi töödega siiski ühele poole. Tanel Rebel ja Janar, Seren ning Reven Köster andsid kiigele veel viimase lihvi ning koristasid platsi. Ja 23. juunil tõmmati kiigele ümber lint, mille Indrek Rõbtšenko järgmisel päeval küla jaanitulel lahti lõikas.

Rita Altmets, Natalia Kuhi, Dana ja Evelin Lukk koostasid ehituse-ainelise regilaulu, mille ka ette kandsid. Ja seejärel lasti kiigel teha seda, milleks ta loodud on. Ja kiikujaid jagus vaat et koiduni. Ja kui päris aus olla, siis ega ta pole siiani pikalt puhata saanud.

On päris selge, et sellised ühised ettevõtmised liidavad külarahvast ja aitavad küla seltsielu aktiivsemaks muuta. Selsamal mainitud jaanitulel osaleski koos külalistega saarelt ja mere tagant üle saja inimese.

Kiige ehituskulude juures lubas vallavanem Ants Orav ka Pühalepa valla poolset toetust. Sest kuigi töötunnid olid kõigi vabatahtlik tegevus, tuli ka reaalselt raha välja käia.