Kord näeb ette, et lumesahad ei lähe liikvele enne, kui töö on tellijaga eelnevalt kokku lepitud, et kuhu ja millal. Kogu info peab liikuma läbi valla vastutava töötaja, kelleks selles osas on vallavanem. See on ka igati loogiline ja üheselt arusaadav, sest kes tellib töö ja maksab selle eest, peab omama täielikku ülevaadet, mis tegelikult toimub ehk mille eest ta siis maksab!

Lumelükkamine toimub ajatöö põhimõttel. Tunnihinne, kui palju tehnika jõuab teid puhastada. Ilmselgelt on siin väga suurte mõjufaktoritega lumetõrjetehnika jõudlus. Liikumiskiirus, manööverdavus ja saha erinevad võimlused. Samas on väga suur osa kogu tegevuses ka usaldusel teenuse osutaja ja valla vahel, kas ikka tööd toimusid kõige optimaalsemal (soodsamal) põhimõttel ja lühima aja jooksul. Vallas on mitmeid lumetõrjeteenuse osutajaid ja ei ole kellegagi probleeme olnud. Tegevused on toimunud tõrgeteta ja valla usaldus teenuse pakkuja suhtes on olnud maksimaalne. Küll aga tekkis reaalseid tähelepanekuid eelnevatel talvedel, mida täiendasid hulga vallainimeste teated, et FIE Reijo Leigeri tehnika kipub lükkama kohati pea olematut lund ja et kas vald on tõesti nii rikas, et võib kõike seda endale lubada. Paikkontroll ja hilisemate FIE Reijo Leigeri poolt esitatud arvete võrdlus näitas, et vajadus ei vasta tehtule. Ehk teisisõnu lumelükkamisele kulutatud aeg oli ebamääraselt suur ja lumelükkamise vajadus kohati puudus täielikult.

Täpsustuseks veel, et vald on jagatud kolmeks piirkonnaks lumelükkamise teenust pakkuvate ettevõtjate vahel. Kahes piirkonnas lükkajad esitasid oma arved mõlemad ühe traktori töötundide kohta. Kolmandas piirkonnas, mida teenidas FIE Leiger, tuli arve kolme traktori töötundide kohta.

Üle-eelmisel talvel oli valla kulu lumetõrjele kõigi aegade kõrgeim. Kogu raha kulus lumele ja muud teehooldetööd ning teede remondid tuli ära unustada. Möödunud talve alguses hakkas asi minema vana „tava" järgi. Kõik lumetõrjeteenuse osutajad pidasid valla poolt kehtestatud kodukorrast kinni, aga FIE R. Leiger toimetas omasoodu. Olukord vajas kardinaalsemat sekkumist, sest suusõnaline FIE R. Leigeri korralekutsumine ei andnud tulemust. Mees toimetas edasi nagu arvas, nagu ennemgi. Samas oli probleeme ka tema kasutuses oleva tehnikaga, mille liikumiskiirus ja jõudlus hakkas ajale igati jalgu jääma. Otsustasime valla poolt vallaelanikele parema ja kiirema teenuse osutamise eesmärgil korrigeerida FIE R. Leigeri hallatavat territooriumi, mis oli valla suurim.

Kutsusin Reijo Leigeri vallamajja ja üritasin kujunenud olukorrast rääkida ning välja pakkuda uut tegevusplaani, mis oleks taganud kiireima lumetõrjeteenuse vallas. Kodanik Leiger ägestus märgatavalt ja saatis meid ... ning lahkus uksi paugutades. Selline käitumine tema poolt oli meie jaoks ootamatu ja tekitas arusaamatust.

Peale seda kokkupõrget mõned lumevaesed päevad ei tinginud lumetõrjetöid, aga nädala pärast üritasin helistada Reijole, et lumelükkamise tehnika peaks välja minema. Tema telefon oli levist väljas ja ei vastanud. Sain teda, et ta on soojale maale puhkama sõitnud ja keelu tehnikale peale pannud, et tema loata ükski traktor ei tohi valla teedele lund lükkama sõita. Lund aga sadas üha rohkem ja rohkem. Otsustada tuli kiirelt, sest olukord kiskus kriitiliseks. Seda, et valla ettevõtja jättis valla raskesse olukorda ja vilistas vallarahva peale, ei olnud aega arutada. Vaja oli leida kiired lahendused ja need ka leiti teiste vallas lumetõrjeteenust pakkuvate ettevõtjate poolt.

Pakkusime teistele vallas lumetõrjet teostavatele ettevõtjatele FIE Reijo Leigeri piirkonda. Saime olukorrale lahenduse, mille käigus rakendati kaasaegseid kiireid ja võimsaid traktoreid valla elanike liikumisvabaduse tagamiseks. Senise kolme traktori asemel selles teeninduspiirkonnas sai hakkama üks traktor. Tulemuseks oli see, et aegade ühe lumerohkeima talvega hoidsime kokku pea poole sellest summast (ca 500 000 EEKi), mis kulus üleeelmise talve lumetõrjetöödele. Rahalise efekti andis kiirema ja võimsama tehnika rakendamine, tehnika paiknemine lükkamispiirkondades ja otse loomulikult ka otsene reaalsete tegevuste toimumine , mis tagas usaldusväärsuse teenuse osutaja ning valla vahel.

Ärieetika ja avaliku sektori eetika lähtub lepingulistes suhetes põhimõttest -- kes tellib teenuse (maksab), see ka dikteerib, milline on see teenus ning millal ja kus see teenus peab toimuma. Kahjuks lugupeetud valla ettevõtjal FIE R. Leigeril selline arusaam puudus ja vald kujutas tema jaoks üht lõputut „lüpsilehma". Piinlik on valla elanike ees, et sellest kõigest tuleb mul kirjutada, aga tundub, et lihtsalt teistmoodi ei saa. Ma ei pea õigeks valedele faktidele tuginevaid artikleid, mida oleme saanud lugeda ühest maakonnas ilmuvast ajalehest. Kahjuks ei kontrolli see väljaanne fakte, millest ta kirjutab.

Kui rääkida võidust ja kaotusest, siis jah, valla otsust leping FIE R. Leigeriga lõpetada kajastav haldusakt ei olnud piisavalt motiveeritud, nagu halduskohus leidis, kuid teade lepingu lõpetamise kohta edastati talle vastavuses meievahelise lepinguga. Tol hetkel oli lumetuisk akna taga ja ei olnud lihtsalt aega dokumendi motiveerimisega piisavalt tegeleda. Traktoriteta jäänud piirkonda oli vaja ruttu leida pädev tehnika. Sellega saime hakkama ning raskest ja keerulisest olukorrast tulime välja. Siinjuures tänan vallakodanikke, kes mõistsid keerulist ilmastikuolukorda ja olid kannatlikud. Lõpuks jõudis abi kõigini ning selle nimel tehnika töötas, kohati ööpäevaringselt.

Lõpptulemuseks oli see, et lõppes kontrollimatu tegevus lumetõrje ühe teenusepakkujaga ja saime tegeliku pildi, mis piirkonnas toimub ja kuidas on kõige õigem tegutseda. Korrigeeritud tegevuse tulemusena alles jäänud raha saame kasutada valla kruusateede remondiks. Siinjuures võitis vallarahvas, ja väga ühemõtteliselt.

Oleme alati vallarahva teenistuses, kuulates ära mured, millest saame üheskoos võitu.