FOTOD: Aravete Päästekomando sai 15-aastaseks
Kuigi valveteenistus alustas tegevust 1. oktoobril 1996, algas töö selle päeva nimel palju aega enne seda. Riik oli päästetööde korraldamise pannud kohalike omavalitsuste õlgadele ning Ambla, Albu ja Lehtse omavalitsused jõudsid juba 1994. aasta teises pooles arusaamisele, et tuleb luua ühine komando, kus oleks tagatud ööpäevaringne valveteenistus. 9. detsembril 1994 kirjutati alla kolme valla koostöölepingule, millega moodustati ühine tuletõrje- ja päästekomando. Tegemist oli ainulaadse asutusega terves vabariigis. Komando pealikuks valiti kolme kandidaadi hulgast allakirjutanu ja mulle tehti ülesandeks komando sisuline ülesehitus. Kaasavaraks anti äsja heaks kiidetud komando põhikiri. 13. jaanuaril 1995 registreeriti Aravete Tuletõrje- ja Päästekomando tolleaegses Järva Maakonna ettevõtteregistris ja edasi tuli hakata komandot üles ehitama.
Leidsime komandole sobivad ruumid Aravete Kete vanade garaažide näol. Teise variandina oli kaalumisel Ahula töökoda. Esialgse ehitusprojekti muutsin kohe ümber ja juba siis sai planeeritud hoone kahekordseks ehitamine (nagu ta nüüd on). Plaanid olid head, aga mida ei olnud, see oli raha. Skeemid, kuidas maja ehituseks raha leidsime, tunduvad tänasel päeval lausa uskumatud. Oma õla pani alla tolleaegne Järvamaa Päästeteenistuse direktor Helmut Näks, kes igati toetas projekti oma nõu ja positsiooniga. Lisaraha saime isegi ühe tolleaegse maakondliku projektifondi kaudu, kuhu sai kirjutatud põhjalik taotlus. Mäletan, et raha jaotajate vahel käis vaidlus, kas anda raha komando ehituseks või Paides bussijaama tualeti remondiks. Lisaks õnnestus meil saada pangalaenu viisil, mida mitte keegi teine pole saanud. Tol ajal eraldas raha komandole Riigikassa Järvamaa osakond. Rahaeraldised toimusid täpse graafiku alusel kuude lõikes, aga tänu sealsete töötajate vastutulelikkusele õnnestus meil siiski laen kiiremini tagasi maksta. See omakorda võimaldas meil laenuintressideks planeeritud raha kasutada komandoesise platsi asfalteerimiseks, mida algselt plaanis ei olnud.
1995. aasta sügisel käisime koos Albu vallavanema Kalju Kertsmikuga Saksamaal tutvumas sealsete päästjate tööga. Visiidi tulemusena õnnestus ühelt sealselt komandolt saada esimesed hingamisaparaadid ja muudki päästevarustust. Erinevat humanitaarabi saime veel ka Rootsist ning Norrast.
Hoolimata pingutustest, olime 1996. aasta kevadel olukorras, kus meie põhiauto tõsteti senisest garaaźist välja ja kuna seda kuhugi panna ei olnud, siis paigutasime auto legendaarse pritsimehe Ats Pärniku koduõuele. Ootamatusena tuli seegi, et veetrassi vedamise luba komando kõrvalhoonest tolleaegne hoone valdaja meile ei andud ja uus veetrass tuli tuua hoopis kaugemalt, mis omakorda nõudis lisaraha. Taganemisteed aga ei olnud, sest sügiseks tuli komando nii palju valmis ehitada, et masin varju alla saaks. Sellega saadi hakkama ning septembri lõpus võeti palgale esimesed 6 töötajat, kes hakkasid kandma päästja ametinimetust. Nendest kolm - Meelis Tamlak, Veljo Kukk ja Arvi Luuk - töötavad samas asutuses tänagi. Viimased sisetööd tehti tööle asunud meeste poolt oktoobri alguses ja nii sai avamisel uhkelt vastu võtta Päästeameti peadirektorit, kes depood isiklikult koos teiste külalistega avamas käis.
Komando ülesehitamisel oli väga palju abi tolleaegsest vallavanemast Harri Lepametsast. Juriidilistes küsimustes sai pikki tunde koos istutud ja lahendusi otsitud Urve Reinmetsa ja Ester Valdveega. Raamatupidamist tegi komandole algselt Ulve Vellama. Häid abilisi oli teisigi - anti mööblit, inventari, sisustust. Seda kõike tehti ühise eesmärgi nimel, et tagada siinse piirkonnas turvalisus meie kõigi jaoks.
Lõpetuseks võib öelda, et tänu algusaastate julgetele ja õigetele otsustele on meil täna olemas Aravete päästekomando. Jõudu, meelekindlust ja tahet tänastele päästjatele praegustes muutuste tuules püsima jäämiseks.