Miks mul oli nii kahju Lasnamäelt ära kolida
Õnneks on oma väikese kogukonna teke võimalik igal pool. Piisab vaid natukesest soovist enda ümber inimesi näha. Nii ei läinudki kaua aega, kui sain suures Lasnamäe paneelmajaski tuttavaks ümbritsevate korterite elanikega.
Näiteks toreda juhuse tõttu elas minu lapse lastearst meie kõrvaltrepikojas. Nii oli mul beebi sündides alati abi käepärast.
Meie maja kojamees oli ülimalt tore ja sõbralik naisterahvas, kes näiteks ei pidanud paljuks tuua mulle ukse taha fotosid ja kirja, mis oli tulnud minu nimele, kuid keegi oli selle lahti rebinud ja prügikastide juurde maha visanud. Kiri oli välismaalt ja ilmselt arvas tol ajal keegi, et seal võib olla midagi väärtuslikku.
Mul oli lausa kahju Lasnamäelt ära kolida, sest uskuge või mitte, minu jaoks oli sinna tekkinud juba oma väike kogukond. Minu südame teeb soojaks ka kesklinna R-kioski müüja, kellega saab alati paar sõna juttu ajada ja kes õpetas mulle, kuidas lotopiletit kokku voltida, et seda oleks hiljem hea lotomasinasse panna. Suures linnas on iga sõbralik nägu teretulnud.
Kui kolisime oma uude koju, värskelt valminud kortemajja, ei tundnud ma esialgu jälle kedagi. Ühendavaks võivad teinekord osutuda just halvad sündmused. Nii otsustasid meie maja inimesed omavahel tuttavaks saada peale seda, kui kolmes korteris olid vargad käinud. Et siis vähemalt teaks, kes on oma maja elanik ja kes võõras.
Meie majal on õnneks väike hoov, kus sai lausa kaks piknikku maha peetud. Kõigil oli ülimalt lõbus. Nii saime teada, et meie majas elab lisaks noortele ka üks pensionär ja ka näiteks üks briti kodanik (viimane saabus piknikule elegantselt pudeli šampuse ja hiiglasuure paki kartulikrõpsudega).
Ainuke kurb asi meie majas on see, et siin on enamik kortereid 1- ja 2-toalised ja seega liiguvad paljud varsti edasi suurema elamispinna peale. Nii et nüüd oleks juba aeg uueks koosviibimiseks, et kõigiga taas tutvust teha.
Väiksemates kohtades on kogukonnad ilmselt tugevamad ja tegusamad. Tallinnas on kindlasti heaks näiteks Uue Maailma Selts ja kindlasti on selliseid hakkajaid inimesi ka mujal.
Tavaliselt peetakse seltsielu jaoks sobivaks just suvist aega, kuid mina arvan, et ka sügisel on selleks omad eelised. Nii et kui te oma ümbruskonna inimesi veel ei tunne, siis tehke proovi. Ja andke palun ka teistele teada, kuidas teil on õnnestunud oma väike kogukond tekitada. Oleks huvitav lugeda ja hea eeskuju on kindlasti nakkav.
