Ühiskond toimib stabiilselt juhul, kui kõik selle liikmed omavad oma võimetele vastavat rolli, tunnevad ennast täisväärtuslike ning tunnustatutena.

Turumajanduslikule tootmismudelile üleminek möödunud sajandi 90-ndatel oli suureks šokiks väga paljudele seni plaanimajanduse reeglitega harjunud inimestele. Defitsiidilt ülepakkumisele ümber orienteeruv turg nõudis senisest suuremat efektiivsust. Töökollektiividel ei lasunud enam kohustust nn tööpõlgureid ümber kasvatada, mistõttu jäi märkimisväärne hulk inimesi ilma tööta. Olulist osa mängis siin ka omandireform.

Töötuid saab laias laastus klassifitseerida kahte gruppi: lühiajalised ja pikaajalised. Esimene grupp, mis koosneb reeglina iseseisvalt sotsiaalselt toimetulevatest, haridust ja eriala omavatest isikutest, ei ole omavalitsuse jaoks väga suur probleem. Oluliselt keerulisem on tööturule kaasata pikaajalist töötut. Isik, kes on ühiskondlikest protsessidest pikaajaliselt kõrvale jäänud võõrandub keskkonnast, ta minetab omandatud oskused, väärtus- ja enesehinnang moonduvad. Tööandja silmis ei oma pikaajaline töötu usaldusväärsust, eelkõige on selle põhjuseks distsipliini ja vastutustunde puudumine, tihti krooniline alkoholism. Tegemist on „surnud ringiga" kust iseseisvalt välja pääseda ei ole reeglina võimalik.

Töötuks ei sünnita. Ühiskonna roll on eduvõidujooksus märgata iga üksikut kes tempot ei talu, pakkuda talle tuge ja võimalust võib olla tema enda süül tekkinud situatsioonist välja tulla.

Risti vallas tõusis töötuse määr järsult 2009 algul tasemelt 7-8 tasemele tasemele 35-40 ja saavutades lae 2010.a suvel 49 töötuga. 2011.a septembrikuu seisuga on vallas 22 registreeritud töötut. Selle arvu taga on valdavalt väga kaua tööta olnud inimesed. Kuna kohapeal madalat kvalifikatsiooni nõudvaid vabu töökohti ei ole siis tuleb neil inimestel tööd otsida väljaspool valda. Täna ei ole nad selleks konkurentsivõimelised ja tõenäoliselt neile pakutav madal palgamäär ei motiveeri (ei võimalda) pendelrändes osaleda. Paljudel juhtudel puudub töötul ka sõltumatust tagav transpordivõimalus.

Töötuse vähendamiseks ja töötutele paremate šanside loomiseks tööturule naasmisel kavandas Risti vald töötutele nn sotsiaalse ettevõtte käivitamise mudeli mis ideaaltingimustel oleks töötute baasil võimaldanud käivitada ettevõtte. Arutelude käigus mõistsime, et kindlustamaks lõpptulemust on vaja eelnevalt väga täpselt selgeks teha pikaajaliste töötute säilinud sotsiaalsed oskused, motiveeritus ja tahe muutusteks. Samuti meie võimekus olla nendega kannatlik.

Koostöös Eesti Töötukassaga leidsime, et vähim, mis me töötuse leevendamiseks kohapeal teha saame on tööharjutuse tsükli läbiviimine. Koheselt seadsime eesmärgiks mitte koolitada „luuamehi", vaid anda sihtgrupile mitmetahuline pilt neile avanevatest võimalustest.

Projekti eesmärgiks on pikaajaliste töötute tagasi toomine tööturule, mis hõlmab motivatsiooniteemalisi loengupäevi, et tõsta osalejate motivatsiooni ja parandada oskusi kuidas igapäevaelu probleemide ja raskustega toime tulla. Lõppeesmärk on leida pikaajalistele töötutele nende oskustest lähtuvalt võimalused kodulähedal töötamiseks ning läbi tööharjutuse alustada Risti vallas sotsiaalse ettevõtte rajamist. Eesmärk on töötud taas sotsialiseerida ühiskonda, tagada (taastada) nende inimväärikus, oskused ja kohusetunne.

Projekt sai alguse 12 septembril ja kestab novembri lõpuni. Selle ulatus on 200 tundi, mille vältel toimuvad väga erinevad individuaal- ja grupinõustamised (psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine, karjäärinõustamine, tööotsime ja tööintervjuuks valmistumine, ettevõtlusalane nõustamine, tööle motiveerimine, tänapäevaste tegutsemisvõimaluste tutvustamine), külastatakse piirkonna tööandjaid ning läbitakse mahukas arvutiprogramm vastselt üles seatud kooli arvutiklassis. Tehakse ka praktilist tööd ning kord nädalas omandatakse käsitööoskusi spetsialistide juhendamisel Rõude käsitöömajas. Projekti juhib Urmas Mägi.

Kuigi see võib töötutele esmapilgul sellisena näida, ei ole Tööharjutus siiski töötule karistusena mõeldud. Kogemus näitab, et algul on on sihtgrupp üsna protestimeelne. Selle põhjuseks on väliste muutuste tõttu pealesunnitud sisemised muutused, mida instinktiivselt tõrjuda püütakse. Aga enamusele hakkab meeldima. Ja usutavasti sedavõrd, et paranenud võimekus tööjõuturul läbi lüüa annab vähemalt mõnele neist tublist praegu kaheksaliikmelisest grupist võimaluse taas tööle naasta.